Kairi Ruhno: “Patsiendikindlustus muudab tervishoiusüsteemi õiglasemaks ja turvalisemaks.”
26. septembril 2025 tutvustas Terviseameti tervishoiuteenuste osakonna ekspert Kairi Ruhno Tallinna Puuetega Inimeste Kojas toimunud lahtiste uste päeval uut süsteemi, mille eesmärk on kaitsta patsiente ja tervishoiutöötajaid ravivigade tagajärgede eest. Ettekanne keskendus patsiendikindlustusele ehk tervishoiuteenuse osutaja kohustuslikule vastutuskindlustusele.
Miks oli muudatust vaja?
Kairi Ruhno sõnul tekkis seadus vajadusest asendada karistuskultuur õppimiskultuuriga. „Varem vastutas ravivea eest arst või õde isiklikult. Kuna see võis kaasa tuua kriminaalmenetluse, kardeti juhtunutest rääkida,“ selgitas Ruhno. „Uue süsteemiga soovime, et tervishoiuasutustes saaks ausalt arutada, mis juhtus ja kuidas vigu vältida.“
Seadus aitab samal ajal kaitsta ka patsiente – kui ravi käigus tekib välditav tervisekahju, on inimesel õigus hüvitisele. See tähendab, et patsiendil ei tule enam ise tõestada arsti süüd ega minna kohtusse, vaid hüvitise maksab välja kindlustusandja.
Mida seadus reguleerib?
Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus (TOKVS) võeti vastu 2022. aastal ja jõustus 1. novembril 2024. See näeb ette, et kõigil tervishoiuteenuse osutajatel, kellel on tegevusluba, peab olema sõlmitud vastutuskindlustuse leping.
Kindlustus katab kahju, mis on tekkinud näiteks:
- vale diagnoosi või ravi tõttu;
- protseduuri ajal saadud nakkuse tõttu;
- seadme rikke, ravimivea või dokumenteerimisvea tõttu;
- patsiendi transportimisel tekkinud vigastuse tõttu.
Kaitse laieneb ka juhtudele, kus kahju oleks saanud vältida tavapärase hoolsusega.
Kuidas süsteem töötab?
Patsient või tema lähedane võib pöörduda kindlustusandja poole, kui tekib kahju, mida oleks saanud vältida. Praegu pakub vastutuskindlustust ainult PZU Kindlustus, kuid tulevikus loodetakse, et lisandub rohkem teenusepakkujaid.
Kindlustusjuhtumite menetlemiseks on aega kuni 180 päeva, vajaduse korral kauem. Kui juhtum vastab seaduses sätestatud tingimustele, hüvitab kindlustus patsiendile ravikulud, töövõimetuse tõttu saamata jäänud tulu, abivahendite ja ravimite kulud ning vajadusel ka mittevaralise kahju.
Vastutus nihkub arstilt asutusele
Uue süsteemi järgi vastutab ravivea eest mitte enam arst või õde isiklikult, vaid raviasutus tervikuna.
Kui tervishoiutöötaja on teavitanud juhtumist ja tegutsenud oma eriala piires, ei algatata tema suhtes enam kriminaalmenetlust. Vastutus jääb asutusele ja selle kindlustusele.
„Inimlik eksimus võib juhtuda igal ametikohal. Tervishoius on tähtis, et me sellest õpiksime, mitte ei karistaks,“ ütles Ruhno.
Andmekogu ja juhtumid
Seaduse muudatusega loodi ka patsiendiohutuse andmekogu (POHAK), kuhu peavad kõik tervishoiuteenuse osutajad registreerima juhtumid, mis on põhjustanud või oleksid võinud põhjustada patsiendile välditava tervisekahju. See aitab jälgida ravikvaliteeti ja ennetada korduvaid vigu.
Terviseametil on kohustus kontrollida, kas tervishoiuasutused on sõlminud kindlustuse ja kas juhtumid on nõuetekohaselt registreeritud.
Seadus toob kindlust ja läbipaistvust
Süsteemi rakendamine on läinud sujuvalt. Ruhno sõnul oli aasta alguses 162 tegevusloaga tervishoiuasutust, kellel puudus kindlustus, kuid sügise seisuga on neid jäänud alla saja.
„Kõige rohkem probleeme on olnud hambaraviasutustes, kus arvatakse ekslikult, et midagi ei saa juhtuda. Tegelikult juhtub ka seal,“ lisas ta.
Kindlustuse olemasolu saab kontrollida Terviseameti veebilehel või raviasutuse kodulehel.
Rahastus ja Tervisekassa roll
Tervisekassa katab osa kindlustusmaksest neile teenuseosutajatele, kellel on Tervisekassaga leping. Hüvitise määr sõltub teenusemahust ja riiklikust eelarvekoefitsiendist (praegu 50%).
Samm usalduslikuma suhte suunas
Uue süsteemi eesmärk on muuta tervishoiu suhtluskultuuri ja taastada usaldus patsientide ja arstide vahel.
„Kui me suudame luua keskkonna, kus veast rääkimine ei too karistust, vaid aitab teistel sama viga vältida, võidavad sellest nii patsiendid kui arstid,“ võttis Ruhno teema kokku.
Avatud uste päev
26. septembril 2025 toimus Tallinna Puuetega Inimeste Kojas järjekordne avatud uste päev, mis leidis aset raamatuaastal.
Külla olid kutsutud Eesti Rahvusraamatukogu pimedate raamatukogu esindaja Priit Kasepalu ning Terviseameti tervishoiuteenuste osakonna ekspert Kairi Ruhno.
Päeva käigus tutvustati külastajatele ka raamatukogubussi, pakuti suupisteid ja jooke ning meeleoluka lõppakordi andis orkester „Popsid“.