Foorumi arhiiv

Tallinna Puuetega Inimeste Koja foorum uuris statistikat ja ligipääsetavust

18. septembril toimus Tallinna Puuetega Inimeste Koja foorum, kus räägiti puuetega inimeste statistikast, kaasavast disainist ja ligipääsetavusest.

Koja juhatuse aseesimees ja foorumi korraldaja Külli Urb, sõnas, et teemade valikul lähtuti sellest, mis on oluline mitte ainult puudega inimeste jaoks, vaid ka ühiskonnas laiemalt.

„Olen foorumit alati käsitlenud kui hariduslikku ja kultuurilist ettevõtmist. Tavaliselt valime teemad ja esinejad nii, et need pakuvad huvi ka mulle endale,“ selgitas Urb.

„Mind innustab see, kui saan aidata inimestel silmaringi avardada, tuua nad ühte ruumi kokku ning pakkuda meeldivat ja kaasavat keskkonda, kus saab mõtteid vahetada.“

Puuetega inimeste arv on vähenenud

Ürituse esimese ettekande pidas Tauno Asuja Eesti Puuetega Inimeste Kojast. Ta rääkis statistikast.

Puuetega inimeste arv suurenes varem igal aastal. See jõudis haripunkti 2019. aastal, mil puuetega inimeste arv küündis 160 000-ni. Pärast seda on arv igal aastal vähenenud, jõudes selle aasta keskpaigaks 105 000-ni. Sellel tasemel oli puuetega inimeste arv viimati 2005. aastal. 

Tallinnas on statistika muutunud samamoodi. Tallinnas oli 2019. aastal üle 33 000 puudega inimese. Sel aastal on üle 22 000. 

Puuetega inimeste statistikat saab vaadata Eesti Puuetega Inimeste Koja lehelt: https://epikoda.ee/spetsialistile/statistika

Kes on normaalsed inimesed?

Foorumi teise ettekande tegid sisearhitekt Aurelia Minev ja vabakutseline pime muusik Maarja Haamer. 

Aurelia tutvustas sel aastal Eesti Kunstiakadeemias kaitstud magistritööd „Normaalsed keskkonnad normaalsele inimesele“. Maarja aitas Aurelial mõista, mida kogeb inimene, kellel on raskusi nägemisega.

„Normaalne ruum tähendab, et saame seal olla iseseisvad. Me otsustame ise, mida teeme ja kuhu läheme. Iseseisvus tagab meile väärikuse. Kahjuks ei tunne kõik inimesed end igapäevaselt kõikjal väärikalt,“ selgitas Aurelia, miks ta valis oma magistritöö teemaks ligipääsetavuse.

Magistritööd tehes selgus, et Tallinnas ei ole ühtegi ideaalset näidet terviklikust ruumiloomest, kus erivajadustega inimestel oleks hea iseseisvalt liikuda. Aurelia tõdes, et ta teadis ette, et olukord pole hea, kuid lootis siiski leida ka eeskujuks sobivaid näiteid. Paraku on paljud head lahendused poolikud või lausa ohtlikud. Näitena tõi ta Balti jaama trammipeatuse, kus pimedatele mõeldud märgistus asub rööbastele liiga lähedal ja ohustab kasutajat.

Ruumiloome ei ole paljude jaoks mugav, sest see lähtub ideaalsest inimesest. Inimesi, kes ei saa ruumis mugavalt hakkama, nimetatakse erivajadustega inimesteks. Erivajadus on aga nii tugev mõiste, et selle abil kiputakse inimest määratlema. Tegelikult oleme me kõik mõnikord erivajadusega – oleme haiged, vigastatud, taastumas või jääme vanemaks. Euroopas on iga kuues inimene mingil moel erivajadusega. Ligipääsetavus peaks olema osa arhitektuurist, mitte selle lisand.

Ligipääsu saab luua universaalse ja kaasava disainiga. Universaalne disain pakub lahendusi võimalikult paljudele inimestele, kaasav disain aga keskendub kindlale inimrühmale. Mõlemal juhul on vaja kaasata kasutajaid. Disainer võib arvata, et lahendus on hea, aga tegelikult ei pruugi see nii olla. Näiteks tuli Aurelial mõte paigaldada pimedatele mõeldud ruuminumbrid ukselinkide külge, kuid sõpradega arutades selgus, et liikuv pind ei sobi sellise teabe jaoks.

Tallinn on loonud ligipääsetavuse infosüsteemi https://lips.tallinn.ee/est . Paraku on linn pidevas muutumises ja pimedatel on selliste muutustega keeruline kohaneda – näiteks, kui bussipeatuste asukohad muutuvad või teele on tekkinud läbipaistvast klaasist objekt, mida on keeruline eristada.

Nõuded üksi ei loo ligipääsetavust. Tuleb küsida, miks need nõuded üldse on loodud ja mida nende abil soovitakse saavutada. Kui käsitleda ligipääsetavust ainult erivajaduste kaudu, eiratakse fakti, et kõik inimesed on erinevad ja vajavad hästi kasutatavaid ruume. Kuna ei ole olemas „standardinimest“, ei piisa üksnes standarditest.

Tallinnas kogunes ligipääsetavuse ja heaolu nõukoda

Ürituse kolmanda ettekande pidasid Tallinna Puuetega Inimeste Koja juhatuse aseesimees Külli Urb ja Sven Kõllamets.

Ettekandes räägiti, et kevadel otsustas Tallinna linnavalitsus koostöös Tallinna Puuetega Inimeste Kojaga moodustada alalise ligipääsetavuse ja heaolu nõukoja. Nõukoja eesmärk on parandada Tallinna linnas ligipääsetavust ja toetada puuetega inimeste heaolu.

Ligipääsetavus tähendab, et iga inimene – sõltumata vanusest, liikumisvõimest või muudest vajadustest – saab liikuda, kasutada teenuseid ja osaleda ühiskonnaelus. Iseseisvus ja väärikus käivad käsikäes: kui keskkond ja teenused on ligipääsetavad, ei pea inimene sõltuma teiste abist, vaid saab ise oma elu korraldada.

Nõukoja tööd juhib Tallinna linnapea ning selle tegevust toetab projektijuht. Tallinna Puuetega Inimeste Koja juhatus valis  nõukoja liikmeteks Külli Urbi ja Sven Kõllametsa.

Nõukoda tegutseb tööplaani järgi, mis kinnitatakse aasta lõpus järgmise kalendriaasta kohta. Tööplaani võib aasta jooksul muuta ja täiendada, kui nõukoda nii otsustab. Nõukoja koosolekud toimuvad vähemalt kord kvartalis.

16. septembril, vaid kaks päeva enne foorumit, kogunes nõukoda esimest korda. Koosoleku protokoll valmib lähipäevil ning lisatakse Tallinna infosüsteem Teele. Tallinna Puuetega Inimeste Koda annab sellest teada ka oma liikmetele ja foorumil osalejatele.

Kavas oli kaks aktuaalset teemat – lähenevad kohaliku omavalitsuse valimised ja kuidas kohtu kaudu mõjutada seaduste kvaliteeti.

Marcus Ehasoo Vabaühenduste Liidust rääkis meile, miks me kodanikena vajame head valimistava.

Vandeadvokaat Meris Velling tutvustas juhtumeid, kus ta on kaitsnud puuetega inimese õigusi kohtus.

Võimalus tutvuda ettekande slaididega


Tallinna PIK foorumi 2025 aasta esimene kohtumine oli rahvarohke – meenutasime, kuidas said Tallinnas alguse puuetega inimetele nii vajalikud teenused – päevakeskused, isiklik abistaja, invatakso, ehitati esimesed ligipääsetavad korterid puuetega inimestele, avati Endla 59 tegevuskeskus jne. Uurisime, milline osa oli teenuste käimalükkamisel ja arendamisel meie ühingutel, liitudel ja kes olid eestvedajad.

Mälestusi jagasid Tallinna Arengupuudega Inimete Ühingust (asutati 1991) Eike Tammjärv, Õie Mannov, Eve Nõu, kes rõhutasid Reet Jaanuse olulisust täiskasvanud arengupuudega inimeste keskuse Sinilill rajamisel, mille arendamise KOV 2004 üle võttis, praegu tunneme seda Käo keskusena.

Jüri Lehtmets ja Aadu Särev meenutasid Jaak Võsa suurt panust isikliku abistaja ja invatakso teenuse visal nõustamisel ja propageerimisel. Jaak oli ka Iseseisva Elu liikumise eestvedaja Eestis, tehes koostööd üle maailma puuetega inimetega, tuues uut suhtumist ja ideid ka meile. Jaak Võsa töö vääriks eraldi äramärkimist.

Kerti Kollom-Seidelberg meenutas TPI Koja algusaastaid, rõhutas toonase abilinnapea Ants Leemetsa suurt rolli teenustele alusepanijana. Teame ju, et linna eelarve on linna kõige olulisem dokument!

Külli Urb tuletas meelde Mihkel Aitasami panust invaliikumisse.

Selle pooleteise tunni jooksul jõudsime avada vaid väikse osa sellest, millise panuse on meie ühingud ja liidud andnud heaolu edendamisse Tallinnas.

Foorumi lõpetas MTÜ PCI Sõdalased juhatuse etteaste, tutvustati ühingu eesmärke – seista kõigi PCI diagnoosiga inimeste eest, ühendada peresid, spetsialiste. Kavas on ka toetusfondi loomine.

Selgitati ühingu logo – Sparta kiivrit, milles mõra, rohelist paela, mis on PCI rahvusvaheline sümbol. Rõhutati, et ollakse üle-eestiline ühing, rahvusvahelise koostöö ambitsiooniga, sellest ka logo sini-must-valge värvivalik.

Soovime uuele ühingule – jõudu tööle!

2024 aasta viimasel koosolekule oleme külla kutsunud  Tallinna Strateegia Keskuses arengu kavandamise büroost Ott Oja, kes tegeleb vaimse tervise ja heaolu küsimustega. 

Ott Oja on töötanud VATEKi tegevjuhina st huvikatseorganisatsioonis, mis tegeleb vaimse tervise ja heaolu edendamisega.

Sügishooaja esimene foorum toimus 10.10.2024, teema oli pühendatud uuendatud sotsiaaltöö valdkonna eetikakoodeksile.

 “Kummal pool oleme – sotsiaalvaldkonna eetikas”

Teemat avas Katrin Tsuiman, koolitaja ja superviisor, hea hoolekande kujundaja, kes ka ise osales eedikakoodeksi koostamisel.

Võimalus tutvuda ettekande slaididega

Peale põhiettekannet ja arutelu andsid lühikese ülevaate Õiguskantsleri Kantselei Inimõiguste Nõukoja tööst nõukoja liikmed Priit Kasepalu ja Sven Kõllamets.

2024 aasta kolmandale TPI Koja foorumi koosolekule oli kogunenud osalejaid 18 ühendust ja liidust, lisaks teenuseosutajaid, omastehooldajaid ja teisi huvilisi.

Sel korral külastas meid disainer ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Daniel Kotsuba.

Daniel on töötanud 5 aastat Riigikantselei Avaliku sektori innovatsioonitiimis, ta on seotud kasutajakeskse disaini levitamise ja juurutamisega meie igapäevaellu.

Disainerina on ta keskendunud kõiki kaasavale ehk kõigi ühiskonnagruppe arvestavale disainile.

EKA sotsiaalse disaini õppekava juhina avab ta meile kindlasti, mis on sotsiaalne disain ja kuidas see puudutab meie igapäevast elu.

Lisaks andsime ülevaate 8.04.2024 toimunud Õiguskantsleri Puuetega Inimeste Nõukoja koosolekust ja Tallinna Linnavalitsuse Invakomisjoni 2024 aasta tööplaanist.

16. jaanuaril 2024 kogunenud puuetega inimeste foorumil kohtusime Statistikaameti sotsiaalvaldkonna tiimi analüütikutega.

Soovime jätkata strateegilise partnerluse teemaga, sest sellest oleneb paljuski puuetega inimeste huvikaitse suund ja rahastus pikemas perspektiivis.
Olime külla kutsunud Eesti Puuetega Inimeste Fondi nõukogu liikme, EPI Koja juhatuse esimehe Meelis Joosti ja EPI Fondi tegevjuhi Eero Kiipli, kes jagasid omapoolset kogemust strateegilisest partnerlusest, samuti sellest, millised on EPI Fondi eesmärgid ja arengusuunad lähiaastateks.

Seekordse Foorumi koosoleku teemad:

– Strateegiline partnerlus huvikaitses – Marcus Ehasoo, Vabaühenduste Liit, huvikaitse juht

– Ülevaade Tallinna Linnavalitsuse invakomisjoni 2023. a koosolekutest; 2024.a invakomisjoni teemade ideekorje. – Külli Urb, TPIK juhatuse esimees ja esindaja invakomisjonis.

TPI Kojas käis külas uus võrdsete võimaluste volinik Christian Veske, kes tutvustas oma kantselei tööd ning kutsus puuetega inimesi voliniku poole pöörduma, kui keegi tunneb end diskrimineerituna.

Suur tänu ka Priit Kasepalule, kes andis ülevaate Õiguskantsleri inimõiguste nõukoja tööst, mille liige ta oli viimased neli aastat.

16.veebruaril rääkisime TPIKoja Foorumi koosolekul ligipääsetavusest avalikus ruumis. Osalesid 21 organisatsiooni esindajad.

Suur tänu esinejatele Tarbijakaitse – ja Tehnilisejärelevalve Ametist, Jüri Järvele Liikumispuudega inimeste ühingust ja Tallinna abilinnapeale Madle Lippusele.