26. septembril korraldas Tallinna Puuetega Inimeste Koda avatud uste päeva. Üritusel pidas ettekande Eesti Rahvusraamatukogu pimedate raamatukogus töötav Priit Kasepalu, kes andis ülevaate, kuidas saavad raamatuid lugeda inimesed, kes lugeda ei näe.
Raamatud, mis ei vaja silmi
Pimedate raamatukogu teenust pakub Rahvusraamatukogu. Teenust vajavad inimesed, kes ei saa tavalist trükitud teksti lugeda. „Meie lugejateks on inimesed, kellel on nägemispuue või mõni muu terviseprobleem, mis muudab tavakirjas raamatute lugemise keeruliseks või võimatuks,“ selgitas Kasepalu. Saalist tulnud küsimusele vastas Kasepalu, et lugema pääsevad ka need inimesed, kes ise lehti pöörata ei saa ja seetõttu vajavad teenust.
Pimedate raamatukogust saab laenata heliraamatuid, punktkirjas raamatuid, kombatavaid raamatuid ja kirjeldustõlkega filme. „Mis te arvate, mis on meie kõige populaarsem valik?“ küsis Priit Kasepalu kuulajatelt. Hetk vaikust. „Heliraamatud,“ vastas ta ise. „Esiteks on neid küllaltki palju, teiseks on neid lihtne lugeda ehk kuulata.“
Iga huviline raamatukogus olevatele raamatutele ja filmidele ligi ei pääse, sest autoriõiguse seadus määrab ära, kes teost lugeda tohivad. Teenuste kasutamiseks peab lugeja esitama tõendi, mis kinnitab, et tal on puue või häire, mistõttu ta trükitud raamatut lugeda ei saa. Selline nõue kaitseb nii autoreid kui raamatukogu.
Praegu on pimedate raamatukogul 1290 registreeritud kasutajat. „Kas see on palju?“ küsis Kasepalu ja vastas ise: „Ei ole. Tegelikult on neid, kes meie teenust vajaksid, märksa rohkem. Lihtsalt väga paljud ei tea, et selline võimalus on olemas.“
Andmekaitse piirangute tõttu ei tohi kohalikud omavalitsused lugejaid otse raamatukogule soovitada. Küll aga võivad nad teenust vajavale inimesele infot edasi anda. Siin tulebki mängu kogukond – sõbrad, sugulased, naabrid –, kes infot jagavad. „Iga selline soovitus on oluline,“ ütleb Kasepalu.
Mis seal siis on?
Pimedate raamatukogu pole pelgalt heliraamatute kogu. Kuigi just heliraamatud moodustavad kõige suurema osa – ligi 7000 nimetust, millest enamik on kättesaadavad ka Veebiraamatukogus.
Punktkirjas raamatuid ehk Braille’ kirjas teoseid on üle 1000 nimetuse. Nende hulgas on nii klassikat kui ka lastekirjandust.
Samuti leidub kombatavaid ehk puuteraamatuid, mis on mõeldud eelkõige lastele – neid on hetkel 150. Lisaks pakub raamatukogu 88 kirjeldustõlkega filmi – visuaalse sisu edasiandmiseks nägemispuudega inimestele.
Kõik need teavikud on mõeldud selleks, et lugeja saaks kirjandust kogeda just temale sobival viisil – olgu see läbi kuulmise või kompimise.
Priit Kasepalu näitas ka valikut pimedate raamatutest. Osalejad kuulasid DAISY-pleierist lõigukest Urmas Vadi raamatust „Kuu teine pool“, sai kompida puuteraamatut ja tutvuda punktkirjas kalendri ja raamatuga. Esineja trükkis huvilistele ka punktkirjas nimekaardid.
Miks see kõik loeb?
Ligipääs kultuurile ja haridusele on igaühe põhiõigus. Tänu pimedate raamatukogu teenusele paraneb erivajadusega inimeste rahulolu eluga ja toimetulek.
Pimedate raamatukogu ei ole ainult koht, kust raamatuid laenata – see on võimalus saada kultuurist osa ka siis, kui silmad ei näe.
