TPIK ettepanekud seoses kohaliku omavalitsuse volikogu valimistega 2009.a.

Tallinna Puuetega Inimeste Koja (TPIK) eesmärgiks on puuetega inimeste ja oma liikmesorganisatsioonide huvide kaitsmine ja esindamine, koostöö edendamine avaliku, mittetulundus- ja erasektori vahel puuetega inimeste võrdsete võimaluste loomisel kohalikul tasandil.
Koda on katusorganisatsiooniks 22le Tallinna puuetega inimeste ühendusele.
Tallinnas on kokku umbes 20 000 puudega inimest, kellest ligi 4700 kuulub mõnda Koja liikmesühingusse.

TPIK poolt esitatud suurimad takistused ja probleemid puuetega inimeste seisukohalt Tallinna tasandil:

Sotsiaalteenused
• Viimase 4 aasta jooksul on puuetega inimesi lisandunud Tallinnas ligi 5000, kuid teenuste mahud ei ole kasvanud samas tempos, et rahuldada suurenenud klientuuri vajadusi (nt. eluruumide kohandamine, isikliku abistaja teenus, viipekeele tõlk, jne).
• Tallinna sotsiaalteenuste rahastamise süsteem on ebaühtlane. Teenust pakkuvate mittetulundusühingute arv järjest väheneb, kuna neil on väga raske oma teenuseid arendada ja tõsta teenuse osutamise kvaliteeti (personali koolitus, teenuseosutamise keskkonna parandamine, jne), kuna KOV poolt üleantavate teenuste hinnad on madalad. Tallinnas ei ole sotsiaalteenuste osas piisavalt konkurentsi teenusteosutajate vahel, mis aitaks reguleerida teenuste kvaliteeti.
• KOV poolt uute loodavate teenuste planeerimisprotsessis soovivad osaleda sihtgrupi esindajad, et need vastaks sihtgrupi vajadustele.
• Vajalik on pöörata tähelepanu sihtgrupi olukorra analüüsile ja sihtgrupi teenustega rahulolu uuringule (hetkel üksikutel teenustel kasutajate rahulolu küsitlused- näit. invatranspordi teenus). TPIK poolt tehtud ettepanekule planeerib Tallinn 2009. aastal läbi viia puuetega inimeste vajaduste uuringu, mis tooks esile kitsaskohad ja vajadused teenuste ja toetuste planeerimisel ja mahtude arvestamisel. Viia sisse teenuse rahulolu küsitlused, tõstmaks teenuste kvaliteeti.
• Sihtgrupile teenuste osutamisel pakkuda asumikeskset lähenemist- teenuste kättesaadavus kliendile võimalikult kodu lähedal (nt. puuetega inimeste päevahoid).
• Liikumispuudega inimesed ootavad kohandatud munitsipaal-ja sotsiaalkorterite ehitamise jätkamist, sealhulgas on oluline toetavate teenuste kättesaadavus neis majades. Toetatud elamise teenuse arendamine.
• Psüühikahäiretega ja raskete vaimupuuetega inimestele tugiisiku teenuse finantseerimine KOV eelarvest, mis aitab parandada selle sihtgrupi igapäevast toimetulekut.

Sotsiaaltoetused
• Probleemiks on puuetega inimestele Tallinna linna poolt pakutavate sotsiaaltoetuste saamine sõltuvalt sissetulekust- sissetulekute hulka arvestatakse samal ajal ka riiklikud sotsiaaltoetused ja leibkonna sissetulekud. Ettepanek on muuta toetuse maksmine sissetulekust sõltumatuks ravimite ja abivahendite kompenseerimisel puudega inimestele.
• Hooldajatoetuse puhul kaotada piirang, mis sätestab, et toetuse saamise korral ei tohi hooldaja samal ajal töötada.

Info kättesaadavus ja arusaadavus
• Info kättesaadavus KOV pakutavatest teenustest ja toetustest puudega inimestele ei ole piisav, koostöös puuetega inimeste ühingutega saaks palju ära teha selle parandamiseks. Kõige enam kannatab infopuuduse käes venekeelne elanikkond. TPIK on andnud välja aastal 2008 infoteatmiku „Abiks puudega inimesele” nii eesti kui vene keeles, TPIK poolt on korraldatud mitmeid infotunde parandamaks puuetega inimeste informeeritust teenustest, toetustest ning valdkonda puudutavatest muudatustest.
• Tallinna kodulehel parandada info kättesaadavust puuetega inimeste toetustest ja teenustest.

Ligipääsetavus
• Probleemiks on üldkasutatavate uute ja renoveeritud hoonete ligipääs puuetega inimestele (lisaks lastekärudega vanemad ja eakad), ehitised võetakse vastu ilma sihtgrupi esindajaid kaasamata, pahatihti ei vasta ligipääsetavus kehtestatud standarditele. KOV peaks olema huvitatud sellest, et ühiskondlikud hooned oleks ligipääsetavuse osas eelnevalt kontrollitud sihtgrupi esindaja poolt.
• Lahendus- uued ja renoveeritud ühiskondlikud hooned oleks vastu võetud kaasates sihtgrupi esindajat, kes annaks hinnangu ehitise ligipääsetavusele ja nõuete järgimist. Oluline sekkumine ehitise projekteerimisfaasis.

Ühistransport
• Ühistranspordi ligipääsetavus- kuigi on olemas madalapõhjalised ühistranspordisõidukid, ei sõida madalapõhjalised sõidukid alati graafikutes ettenähtud aegadel. Ühissõidukite juhtide väljaõpe on puudulik, ei suudeta arvestada erivajadustega. Ettepanek on koolitada ühistranspordi juhte erivajaduste osas, parandada madalapõhjaliste ühissõidukite graafikujärgselt kinnipidamist.
• Hetkel on ühistranspordi sõit tasuta puudega inimesele ainult sügava puude ja raske/sügava nägemispuude korral. Ettepanek on muuta Tallinna ühistranspordis raske puudega inimesele sõit tasuta.

Sport ja vaba aeg
• Problemaatiline on puuetega inimeste ligipääsetavus spordiasutustes (nt. ujulad), soodushinnaga külastus puuetega inimestele, turvalisuse tagamine spordiasutustes (häirenuppude puudumine).
• Puudega lastele on spordi ja lastelaagrite pearahad määratud samadel alustel, mis tavalastel- seetõttu paljudele puuetega lastele jäävad võimalused nendes tegevustes osaleda kasinateks. Puuetega lastega seonduvad lisakulud, mida tuleks arvesse võtta pearahade määramisel (suuremad kulud seoses transpordiga, isiklike abistajate, turvalisuse, jne tagamisel).

Mittetulundusühingud
• Tallinnas tegutsevate puuetega inimeste esindusorganisatsioonide jätkusuutlikkuse tagamiseks on vajalik jätkata toetuste eraldamist mittetulundustegevuse fondist.


Tallinna Puuetega Inimeste Koda
Telefon: 655 4161, 52 56 560
e-post: koda@tallinnakoda.ee
http://www.tallinnakoda.ee

VEEL UUDISEID

12.05.2009
Tallinn taotleb puudega inimeste haigushüvitisteks soodsamat korda
04.05.2009
Taksot saab tellida mobiilisõnumi abil
23.04.2009
Tule osale puuetega laste vanemate tugirühmas
14.04.2009
TPIK kutsub 26. aprillil osalema spordipäeval
07.04.2009
TPIK kutsub 22. aprillil filmiõhtule