Rehabilitatsiooniteenus 2008.a.

Mis on rehabilitatsiooniteenus?

Rehabilitatsiooniteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on parandada puudega inimese iseseisvat toimetulekut, suurendada ühiskonda kaasatust ja soodustada töötamist või tööle asumist.

Rehabilitatsiooniteenuse käigus hinnatakse isiku toimetulekut ja kõrvalabi vajadust, tehakse ettepanekuid (kodu ja töö)keskkonna kohandamiseks, abivahendi saamiseks ja kasutamiseks. Hinnatakse hooldusteenuste vajadust, vajadusel nõustatakse isikut ja tema pereliikmeid, et parandada edasist sotsiaalset toimetulekut.


Rehabilitatsiooniteenuse raames:

• koostatakse isiklik rehabilitatsiooniplaan (kehtivusega 6 kuud – 3 aastat)
• osutatakse rehabilitatsiooniplaanis märgitud teenuseid
• juhendatakse inimest, kuidas rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud tegevusi ellu viia.


Kellel on õigus rehabilitatsiooniteenusele?

1. Puude raskusastet taotlevatel lastel ja täiskasvanutel
2. Puudega lastel ja täiskasvanutel
3. 16-a kuni vanaduspensioni ealistel psüühilise erivajadusega inimestel, kelle töövõime kaotus on vähemalt 40%.
4. Alaealiste komisjoni otsuse alusel alaealistel õigusrikkujatel.


Milliseid teenuseid rehabilitatsiooni raames osutatakse?

• Rehabilitatsioonivajaduse hindamine ja –planeerimine
• Rehabilitatsiooniplaani täitmise juhendamine ja täitmise tulemuste hindamine
• Füsioterapeudi teenus (individuaalne ja grupitöö)
• Tegevusterapeudi ja loovterapeudi teenus
• Sotsiaaltöötaja teenus (individuaalne, perenõustamine ja grupinõustamine)
• Eripedagoogi teenus (individuaalne, perenõustamine ja grupinõustamine)
• Psühholoogi teenus (individuaalne, perenõustamine ja grupinõustamine)
• Logopeedi teenus (individuaalne, perele ja grupile).


Vabariigi Valitsuse 17.03.2005.a määrusega nr 52 sätestatakse piirangud, kui palju eelpool loetletud teenuseid ühes aastas võib osutada.
Rehabilitatsiooni raames ei osutata (taastus)ravi ega sanatoorse ravi teenuseid, mille saamiseks peab inimene pöörduma kas perearsti või eriarsti poole.


Rehabilitatsiooniteenuse raames osutatakse ka:

Majutusteenust – ööbimist rehabilitatsiooniasutuses rehabilitatsiooniteenuse raames:

• lastele, alaealistele õigusrikkujatele, puude taotlejatele ja puudega inimestele maksimaalselt 1550 krooni eest aastas (arvestusega üks ööpäev maksimaalselt 310 krooni).
• alla 16-aastaste laste saatjatele 1550.- eest aastas;
• psüühilise erivajadusega inimestele maksimaalselt 10 850 krooni eest aastas.


Sõidukulusid kompenseeritakse rehabilitatsiooniteenuse saajatele ja vajadusel nende saatjatele 500 krooni aastas, kui rehabilitatsiooniteenusele sõidetakse väljapoole kohaliku omavalitsuse üksust. Saatja võib olla nii lapsevanem, abikaasa, isiklik abistaja, hooldaja.

Sõidukulude hüvitamiseks tuleb esitada elukoha järgsele pensioniametile taotlus pärast rehabilitatsiooniteenuse saamist. Taotlusele tuleb kindlasti lisada sõidukulu tõendavad dokumendid, mille alusel toimub kulude hüvitamine. Taotluse vormid on kättesaadavad pensioniametis; Sotsiaalkindlustusameti ja Sotsiaalministeeriumi koduleheküljel.


Kuidas toimub rehabilitatsiooniteenuse taotlemine?

1. Inimene pöördub elukohajärgsesse pensioniametisse ja täitab taotluse. Taotluse vormi saab Sotsiaalkindlustusameti (
www.ensib.ee) ja Sotsiaalministeeriumi (www.sm.ee) kodulehelt ja kõikidest pensioniametitest.

Taotlust ei pea täitma:

• need, kes suunatakse rehabilitatsioonile puude raskusastme määramisel;
• alaealised õigusrikkujad, kes esitavad Sotsiaalkindlustusametile alaealiste komisjoni otsuse, kus on mõjutusvahendina märgitud rehabilitatsiooniteenus.


2. Taotlusele lisada erinevad dokumendid:

• koopia isikut tõendavast dokumendist;
• kui on olemas, koopia puude raskusastme määramise otsusest;
• kui on olemas, koopia kehtivast isiklikust rehabilitatsiooniplaanist;


Psüühilise erivajadusega inimesed esitavad lisaks:

• perearsti või eriarsti saatekirja (väljavõte haigusloost või tervisekaardist); rehabilitatsiooniteenusele suunamiseks;
• perearsti või eriarsti tõendi somaatiliste haiguste ja nakkushaiguse esinemise kohta.

Kui taotluse täidab isiku seaduslik esindaja, võtta kaasa ka esindusõigust tõendava dokumendi koopia.


3. Pensioniameti arstliku ekspertiisi komisjon (AEK) või ekspertarst langetab otsuse 10 päeva jooksul.

4. Kui inimesel on õigus rehabilitatsioonile, siis saab ta postiga suunamiskirja, millele lisatud rehabilitatsiooniasutuste nimekirjas on märgitud inimesele sobivamad.

5. Inimesel on õigus valida, millisesse rehabilitatsiooniasutusse ta teenusele läheb. Selleks peab inimene ise talle sobiva asutusega ühendust võtma 21 päeva jooksul (kas posti, telefoni vm viisil). Lepitakse kokku teenuse osutamise aeg.

6. Esmakordselt rehabilitatsiooniteenusele minnes koostatakse inimese ja tema lähedaste osavõtul isiklik rehabilitatsiooniplaan. Plaani koostab vähemalt viiest liikmest koosnev rehabilitatsioonimeeskond, kes hindab inimese kõrvalabi vajadust, toimetulekut jm.

7. Rehabilitatsiooniplaani koostamise ajal püstitatakse eesmärk, mida soovitakse rehabilitatsiooniga saavutada. Rehabilitatsiooniplaan koosneb tegevusvõime hinnangust ja tegevuskavast. Tegevuskavasse märgitakse vajalikud tegevused ja teenused, mis on olulised inimese iseseisvuse ja toimetuleku parandamiseks. Märgitud teenuseid osutatakse nii rehabilitatsiooniteenuse raames, kuid tegevuskavasse märgitakse ka muud teenused, mida võib pakkuda ja finantseerida näiteks kohalik omavalitsus, tööhõiveamet, haigekassa.

8. Rehabilitatsiooniplaanis on märgitud rehabilitatsioonimeeskonda kuuluv isik, kes juhendab, kuidas rehabilitatsiooniplaani täita, kuidas selles märgitud teenuseid taotleda ja kelle poole võib pöörduda. Juhendav isik teeb võrgustikutööd KOV sotsiaaltöötajaga, perearstiga, kooliga. Inimene kinnitab oma allkirjaga, et on rehabilitatsiooniplaaniga tutvunud ja sellest aru saanud.

9. Rehabilitatsiooniasutus koostab osutatud teenuste kohta arve. Inimene (või seaduslik esindaja) kinnitab oma allkirjaga, et talle on osutatud arves märgitud teenuseid. Arve esitatakse koos rehabilitatsiooniplaaniga pensioniametile.

10. (AEK) ekspertarst vaatab koostatud rehabilitatsiooniplaani üle, koopia plaanist säilitatakse pensioniametis, rehabilitatsiooniplaani originaal saadetakse inimesele. Arve tasutakse.


Vaide esitamine

Kui inimene leiab, et rehabilitatsiooniteenuse osutamise käigus on rikutud tema õigusi või piiratud vabadusi, võib esitada vabas vormis vaide Sotsiaalkindlustusameti juures tegutsevale vaidluskomisjonile. Vaie tuleb esitada 3 kuu jooksul.

Infot rehabilitatsiooniteenuse osutajate kohta on võimalik leida majandustegevuse registri koduleheküljelt: http://mtr.mkm.ee/default.aspx?s=otsireg


Lisainformatsioon Sotsiaalministeeriumi koduleheküljelt www.sm.ee (rubriik sotsiaalhoolekanne, puuetega inimesed, rehabilitatsioon) ja

Sotsiaalkindlustusameti koduleheküljelt www.ensib.ee


Sotsiaalministeerium
Gonsiori 12
15027 TALLINN

Sotsiaalkindlustusamet
Lembitu 12
15092 TALLINN