Abiks puudega inimesele

Teenused puudega inimesele

 

Eluruumide kohandamise kulude hüvitamine

Eluruumi kohandamise kulude hüvitamisele on õigus sügava ja raske puudega isikutel, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Tallinna linn ja kelle kasutuses olev eluruum asub Tallinna haldusterritooriumil.

Eluruumi kohandamise kuluks loetakse eluruumi kohandamiseks vajaliku materjali ja ehitustöö kulu. Eluruumi kohandamise kuluks ei loeta tehniliste abivahendite ostmise ja paigaldamise kulu, kui tehnilised abivahendid on võimalik osta ja paigaldada sotsiaalhoolekande seaduse alusel kehtestatud Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed lisa “Abivahendite loetelu” alusel.

Kulu hüvitatakse osaliselt, kui eluruumi kohandamise tulemusel:
1) paraneb taotleja iseseisev toimetulek ja tegevusvõime igapäevastes praktilistes tegevustes;
2) väheneb tunduvalt taotleja vajadus kõrvalabi järele liikumisel, hügieenitoimingutes, toiduvalmistamisel, turvalisuse tagamisel ja suhtlemisel;
3) kõrvalabi vajaduse rahuldamine teenuste või muu abiga ei ole otstarbekas või võimalik.

2018. aastal on eluruumide kohandamise kulu hüvitise määraks 1600 eurot.

 

Hooldaja määramine ja hooldajatoetuse taotlemine

Täisealisele isikule hoolduse seadmine ja hooldaja määramine ning täisealise isiku hooldajale, puudega lapse vanemale, vanemaga abielus olevale isikule või eestkostjale hooldajatoetuse määramine ja maksmine.

Raske puudega inimese hooldaja toetus on 30 eurot kuus.
Sügava puudega inimese hooldaja toetus on 40 eurot kuus.
Keskmise, raske või sügava puudega lapse hooldajale 30 eurot kuus.

Hoolduse seadmise ja hooldaja määramisega tagatakse vaimse või kehalise puudega täisealisele isikule tema õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel kohane abi, pannes hooldajaks sobivale isikule konkreetsed ülesanded. Hooldajatoetuse maksmisega tagatakse keskmise, raske või sügava puudega isikule igapäevane kõrvalabi, juhendamine ja järelevalve, mis toetab puudega isiku iseseisvat toimetulekut.

Hooldus on hooldaja igapäevane füüsiline tegevus hooldatavale kõrvalabi osutamiseks ning hooldatava juhendamine söömisel, hügieenitoimingutes, riietumisel, liikumisel või suhtlemisel; järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale.

 

Igapäevaelu toetamise teenus

Igapäevaelu toetamise teenus on riiklik erihoolekandeteenus, mille eesmärk on isiku parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng psühhosotsiaalse toimetuleku toetamise, igapäevaelu toimetulekuoskuste ja tööoskuste kujundamise ning isiku lähedaste ja isikuga koos elavate isikute nõustamise kaudu.

Igapäevaelu toetamise teenust pakutakse psüühikahäiretega inimestele mõeldud erinevates päevakeskustes, sh eraldi vaimupuudega inimestele ja autismispektriga inimestele.

 

Intervallhoiuteenused

Eesmärk on toetada raske, sügava või liitpuudega täiskasvanute perekondade toimetulekut parima võimaliku elukvaliteedi tagamisel, andes vanematele/hooldajatele/eestkostjatele võimaluse ajutiseks puhkuseks või erijuhtudeks kodust eemalviibimiseks.

Lastele osutatakse teenust keskmise, raske või sügava puude korral. Eesmärk on ennetada perekonnas toimetulekuraskusi ja võimaldada vanematele aktiivset osavõttu ühiskondlikust elust. Teenuse osutamisel tagatakse lapsele tema eale ja seisundile vastav hooldamine, toitlustamine, kasvatamine ja arendamine, meditsiinilise abi korraldamine.Teenust osutatakse lapsevanema, eestkostja või lepingulise hooldaja, lapse elukohajärgse linnaosa valitsuse ja lastekodu vahel sõlmitud lepingu alusel.

Teenust võib kasutada osade kaupa. Teenuse igakordse kasutamise lepib lapsevanem, eestkostja või hooldaja lastekoduga kokku üldjuhul kaks nädalat enne teenuse kasutamisele asumist. Kui laps vajab teenuse kasutamise ajal invatransporti, esitab lapsevanem või hooldaja vastava avalduse elukohajärgsele sotsiaalhoolekande osakonnale kaks nädalat enne teenuse kasutamisele asumist.
Teenuse hinna ja omaosalustasu suuruse kehtestab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet. Lapsevanem, eestkostja või lepinguline hooldaja tasub teenuse eest pärast teenuse kasutamist lastekodu poolt esitatud arve alusel.Igal lapsel on õigus saada teenust vastavalt vajadusele ja lastekodu võimalustele, kuid üldjuhul mitte rohkem kui 30 kalendripäeva aasta jooksul. Erandjuhud lepitakse kokku lapsevanema, eestkostja või lepingulise hooldaja, lapse elukohajärgse sotsiaalhoolekande osakonna ning lastekodu ja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti vahel.

 

Isikliku abistaja teenus

Isikliku abistaja teenuse eesmärk on parandada oma kodus elava sügava ja raske puudega liikumis- või nägemisabivahendit kasutava täisealise inimese iseseisvat toimetulekut igapäevaelus, võimaldades tal realiseerida oma sotsiaalset aktiivsust, osaleda õpingutes, huviringide töös ja muudes tegevustes väljaspool kodu.

Isiklik abistaja abistab:

nägemispuudega inimest saatmisel ühest sihtkohast teise
liikumispuudega inimest ratastooli lükkamisel või muu liikumisabivahendiga liikumisel
kirjutamisel, lugemisel ja suhtlemisel
söömisel, riietumisel, hügieenitoimingutes jt tegevustes
Isikliku abistaja teenuse kasutaja peab olema võimeline korraldama oma asjaajamist ja andma abistajale ise teenuse osutamiseks vajalikke korraldusi.