Endla 59, 10615 Tallinn

Nägemispuudega inimene

www.pimedateliit.ee

Nägemispuudega inimesed on vaegnägijad või pimedad.

Vaegnägijatel on säilinud mõningane nägemisvõime.

Pimedad inimesed ei saa nägemismeelt kasutada.

Abistamine

Vaegnägijat ja pimedat abistab isiklik abistaja,
lähedane või sõbraliku loomuga töökoer,
kes oskab inimest juhtida. Juhtkoeraga võib sõita ühissõidukis,
käia kaupluses, külastada ametiasutusi jms.

Kuidas pime inimene ära tunda?

Pimedal inimesel võib olla:

Valge kepp (pikk või lühike), juhtkoer, tumedad prillid, saatja.

Mitte ühtegi välist tundemärki.

Vaegnägevat inimest ei tunne vaatamise järgi ära

NB! Nägemispuudega inimese kaaslane võib olla samuti pime või vaegnägija.

Saatmine

Hoiata ohtude eest, ebatasasused,
saatmisel ulata oma käsivars,
taksosse istumisel pane käsiukse ülemisele servale või siis välimisele.

Saatmisel ulata oma käsivars, ära unusta seda öelda.

Hea on saatmisel kasutada sõnu „ma saadan“, „ma juhatan“.

  • Hoiata nägemispuudega inimest teel olevate tasapinnaerinevuste, treppide ja muude taksituste eest
  • Kui juhatad nägemispuudega inimest istuma, saada ta istmeni ning suuna tema käsi istme seljatoele
  • Auto juurde saates, suuna nägemispuudega inimese käsi ukselingile.
    Kui uks on lahti, siis ukse ülaservale. Nii saab ta määratleda oma asendi autoukse suhtes

Sõitmise ajal

  • Sõitmise ajal on nägemispuudega klient nagu iga teinegi.
  • Nägemispuudega inimene võib küsida, kus me oleme,
    et teada, kui kaugele juba jõutud on. T
    a võib samal eesmärgil kasutada ka mõnda nutiseadet, see on tema jaoks sama, kui nägijale aknast välja vaatamine.
  • Kui ei ole raske, võib sõidu ajal korra või kaks öelda, kaugele sõitmine edenenud on.
    Igat maja ja tänavat pole vaja nimetada!

Suhtlemine

  • Suhtle nägemispuudega inimesega, mitte saatjaga.
  • Suhtle nägemispuudega inimesega lihtsalt ja loomulikult
  • Kõnetades puuduta nägemispuudega inimese käsivart
  • Kirjelda nägemispuudega inimesele esemeid, olukordi, ümbrust, et tal tekiks ettekujutus

Maksmine

  • Eurokupüürid on erineva suurusega. Paljud nägemispuudega inimesed suudavad neid eristada, kõik mitte
  • Kupüüre andes nimeta nende väärtus. Paljud pimedad sorteerivad eri väärtusega kupüürid eraldi.
  • Euromündid on erineva suuruse ja servamustriga. Paljud pimedad suudavad neid eristada.
  • Kui võimalik, ütle, mis münte annad. Paljud pimedad sorteerivad mündid väärtuse järgi eraldi, näiteks mündihoidjatesse. 

Pangakaardiga maksmine

  • Paku inimesele võimalust ise pangakaart terminali panna.
  • Ära mitte kunagi võta inimese käest pangakaarti ilma talle sellest ette teatamata.
  • Ütle näiteks: „Võtan teie kaardi“.
  • Paku kõigepealt talle võimalust PIN ise sisestada.  Paljud saavad sellega ise hakkama.
  • Kui ta palub seda sul teha, toimi vastavalt sellele, kuidas firma juhised ütlevad.

Lahkumine

  • Kui nägemispuudega klient väljub autost, on kõige tähtsam, et:
  •  Ta oleks ohutus kohas
  •  Ta teaks, kus ta täpselt on.
  • Kui tema koduuks on vaid ühe meetri kaugusel, kuid ta ei tea, kus suunas see on ja kui kaugel, on see sama hästi kui kilomeetri kaugusel.
  • Ära ütle: „siin“, „seal“. Ütle „sinust paremal“, sinu ees“, „sinust vasakul“. „Siin-seal“ eeldab käega näitamist, kuid ta ei näe sinu kätt.

LIIKUMISPUUE

www.tliu.ee

Liikumispuue on tugi-ja liikumisaparaadi kahjustuse tagajärjel tekkinud liikumisfunktsioonide häire.
LIIKUMISPUUDE PÕHJUSED Sünnitraumad: tserebraalparalüüs ehk PCI, kaasasündinud puuded
•Haigused: insult, lihasehaigus, liigesehaigus, närvisüsteemi haigused, Altzheimeri ja Parkinsoni tõbi, geneetilised ja reumatoloogilased haigused, kasvajad jm •Traumad: ajutrauma, seljaajutrauma, amputatsioonid, ajutised traumad

ABIVAHENDID
Tehnilised abivahendid on tooted, instrumendid, varustus või tehnilised süsteemid, mille abil on võimalik:
•ennetada tekkinud või kaasasündinud kahjustuse või puude süvenemist;
•kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret;
•parandada või säilitada võimalikult kõrget füüsilist ja ühiskondlikku iseseisvust ning tegutsemisvõimet.

Ratastoole on erinevaid ja erinevatele abivajajatele.

Käimisraam, kepid, kargud
Kasutajateks on kerge liikumispuudega, iseseisvad inimesed, üldjuhul kõrvalist abi ei vaja.

Ortoosid ja proteesid
Kasutajateks on raske ja kerge liikumispuudega, iseseisvad, ei vaja pidevat abi

Vaimupuue ja  psüühiline erivajadus

  • Vaimupuude kirjeldamisel Eesti meditsiinisüsteemis on levinud mõisted   „intellektipuue” ja „vaimne alaareng„
  • Vaimupuue ei ole haigus
  • Vaimupuue on seisund, mis elu jooksul ei muutu ja mida pole võimalik ravida
  • Vaimupuude diagnoos liigitub psüühikahäirete alla – RHK-10

Pane tähele ja arvesta

  • Varu aega, anna talle võimalus olukorraga harjuda ja ise üritada (öelda, teha)
  • Püüa vältida rutakat tema eest ära tegemist
  • Kasuta alati samu juhendamisvõtteid
  • Taga talle võimalikult muutumatu elukeskkond ja päevarütm
  • Kasuta üksikuid, alati samu sõnu (lausetest ei tarvitse aru saada)
  • Koos verbaalse korraldusega kasuta ka teisi alternatiivseid kommunikatsioonivorme (žest, viibe, ese)
  • Tegele ja räägi asjadest siin ja praegu
  • Sügava vaimupuudega inimesele on ajalised mõisted arusaamatud
  • Tegele inimesega individuaalselt
  • Sügava vaimupuudega inimene ei hakka tavaliselt teistega koos tegutsema või rääkima
  • Õpi ära tundma ja rõõmustama väikeste asjade üle, sest talle on need suured edusammud
  • Kohanda abivajajale füüsiline keskkond, loo selged piirid ja ajaline struktuur
  • Püüa vältida abstraktsete terminite kasutamist, ole konkreetne

Mis on psüühikahäire

  • Psüühikahäire (mental disorder) on erineva raskuse ja eripäraga hälve  aju psüühilistes funktsioonides
  • Psüühikahäire põhjustab erinevaid kõrvalekaldeid ja vaevusi (nt. hirmutunne, eemalehoidmine, liigne ärrituvus )
  • Psüühikahäire halvendab kohanemist reaalsusega (nt hallutsinatsioonid)

Erinevad psüühikahäired

  • Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika-ja käitumishäired
  • Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired
  • Meeleoluhäired
  • Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired
  • Füsioloogiliste funktsioonide häirete ja füüsiliste e somaatiliste teguritega seotud käitumissündroomid
  • Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired
  • Vaimne alaareng
  • Psühholoogilise arengu häired e psüühilise arengu spetsiifilised häired
  • Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired

Mida peab arvestama

  • Arvesta, et inimesel võib olla olematu või mittepiisav enese motivatsioon
  • Teda ei tohi sundida ja talle peale suruda
  • Tegutsema tuleb meelitada sõbralikus ja mänglevas õhkkonnas.                           
  • Sobivaimad tegevused on need, mis kutsuvad esile emotsioone
  •  Oluline on teada haiguse sümptomeid
  •  Arvestada tuleb mälu – , taju- , intellektihäiretega