Endla 59, 10615 Tallinn

Uuring: kontaktõppe ja sotsiaalteenuste katkemine pani puuetega inimesed kriisi ajal raskesse olukorda

Märtsist maini kestnud eriolukord tõi endaga kaasa täiendavaid probleeme
erivajadustega inimestele, millega tuleb tulevaste kriisimeetmete
kaalutlemisel arvestama – leidis Eesti puuetega inimeste koja värske
uuring. Koolide kontaktõppe ja sotsiaalteenuste sulgemine põhjustas nii
puudega laste vanemate kui puudega täisealiste lähedaste hoolduskoormuse
järsu tõusu kombinatsioonis tööturul püsimajäämise raskustega.

Kõige rohkem kannatasid pered, kus puudega pereliikme ööpäevaringse
hoolduse koormus oli enne eriolukorda jagatud pere, haridus- ja
sotsiaalsüsteemi vahel. Lisaks tõid puudega inimesed uuringus esile raskusi
tervishoiteenustele pääsemisel ja tööturule püsimajäämisel. Kurdeti ka
suurenenud hoolduskoormusest tekkinud terviseprobleeme, eriti vaimse
tervise valdkonnas. Kontaktõppe lõppemine tekitas ränka lisakoormust
puudega laste vanematele, sest haridusliku erivajadusega laste distantsõppe
koolipoolne toetamine oli vanemate arvates enamasti puudulik.

“Puudega inimesed vajavad teenuseid ka kriisiajal. Uuringu tulemustest
nähtub, et piirangute seadmisel tuleb siiski tagada kontaktõpe haridusliku
erivajadusega lastele ning esmatähtsad sotsiaalteenused puudega inimestele.
Kohalike omavalitsuste ja riigi täiendava toetuseta käib paljudel puuetega
inimestel ja nende pereliikmetel hakkamasaamine üle jõu,” tõdes EPIKoja
tegevjuht Anneli Habicht.

Eriolukorra ajal riigi poolt kehtestatud abimeetmed leevendasid olukorda
ainult osaliselt. Näiteks said puudega ja haridusliku erivajadustega laste
vanemad riigilt erakorralist toetust, mis toetas töökoha säilimist. Teisest
küljest, täisealiste, pidevat hoolt ja järelevalvet vajavate puudega
inimeste lähedastele ei pakutud tööturul püsimise toetamiseks ühtki meedet,
seega pidid need pered toime tulema nii hüppeliselt kasvanud
hoolduskoormuse kui teiste kohustustega samaaegselt.

Kvalitatiivses uuringus osales 183 inimest, kellest 81 olid puudega
inimesed, 58 puudega lapse vanemad ning 26 puudega täisealise pereliikmed.
Lisaks vastas 18 puudega inimest lihtsustatud keeles küsimustikule. Uuringu
viis läbi Eesti puuetega inimeste koda 2020. aasta suvel.

Kolm soovitust poliitikakujundajatele

Kohustada koolipidajaid tagama kriisi ajal haridusliku erivajadustega
lastele kontaktõppe võimalus nii lasteaias kui koolis, välja arvatud
nakkuskolde puhul konkreetses rühmas või klassis.

Tagada puudega inimestele esmatähtsate sotsiaalteenuste (tugiisik,
lapsehoid, intervallhoid, erihoolekandeteenus, sotsiaaltransport) saamise
võimalus ka kriisi ajal.

Juhul kui oht tervisele on nii kõrge, et kontaktõpe ja sotsiaalteenuste
osutamine tuleb katkestada, jätkata erivajadusega lapse vanema erakorralise
toetuse maksmist ning rakendada sarnane meede täisealiste, pidevat hooldust
ja järelevalvet vajavate puudega inimeste pereliikmete tööturul püsimise
toetamiseks.

Rohkem infot EPIKoja uuringu kohta EPIKoja veebilehel: www.epikoda.ee

Lisainfo: Anneli Habicht, EPIKoja tegevjuht, telefon 56880320