Endla 59, 10615 Tallinn

Praegust toimetulekut on juba varem harjutatud

Täna oleme elanud juba kuu aega isoleerituna sotsiaalsetest kontaktidest, väliskeskkonnast, vanematest, sõpradest, sugulastest, kolleegidest. Harjutame veebipõhist ja virtuaalset suhtlemist igapäevaselt. See kohanemine pole kerge. Kuidas tulevad toime uue olukorraga erivajadustega inimesed, vaegnägijad ja pimedad? Kas praegune aeg on toonud nende ellu palju segadust või oskavad nad tänase situatsiooniga paremini kohaneda kui meie tavainimesed.

Vestlusringis on Eesti Pimedate Liidu ja Põhja Eesti Pimedate Ühingu eestvedajad Priit Kasepalu(P.K.), Eduard Borissenko(E.B.), Jaanus Riimets(J.R.) ning tekstiiilikunstnik Erika Tammpere(E.T.).

Kuidas pimedad ja vaegnägijad end praeguses olukorras tunnevad?

P.K. Olen täispime. Tunnen end rahulikuna. Elan koos emaga, kes on eakas ja kuulub riskigruppi (95). Olin viimati oma töökohal, Eesti Pimedate Raamatukogus, 12. märtsil. Töötan seal teabejuhina. Kui kehtestati eriolukord, helistasin tuttavale taksojuhile, kelle abiga ostsin poest
kärutäie toidukraami, millega ta mu koju sõidutas. Seejärel jäin eneseisolatsiooni, mis kestab siiani. Tööd, mida saan teha, teen kodus. Põhiliselt on see
arvutil tehtav töö. Arvan, et töötan kodus isegi rohkem kui igapäevaselt tööl olles. Täna hommikul näiteks andsin Pereraadiole telefoniintervjuu nägemispuudega inimeste ajakirja “Epüfon” poolsajandist. Olen seda ajakirja koostanud ligi 35 aastat.
Viimastel aastatel on ajakiri ilmunud 10 numbrit aastas – sünteeskõnes ja elektrooniliselt tekstivariandis. Ajakiri annab nägemispuudega inimestele infot ja toetab neid raskustes, et lugeja-kuulaja ei tunneks üksiolekut. Eesti Pimedate Raamatukogus Sõjamäel on praeguses eriolukorras tööl need inimesed, kelle tööülesannete täitmine seda nõuab. Lugejatel ja kuulajatel on võimalik tellida heliraamatuid, mis saadetakse iga kahe nädala järel koju postkastidesse.
Neil on võimalik heliraamatuid alla laadida ja voogesitusena kuulata ka veebiraamatukogust. Praegusel ajal on heliraamatud neile väga olulised. Lugejad helistavad ja tänavad meid.

E.B.Olles isolatsioonis kodus normaalselt.

J.R. Olen 56-aastane sügava nägemispuudega ja 100% töövõimetuspensionär. Elan Lääne-Harju vallas, kahetoalises korteris koos emaga, kes  on ühtlasi mu hooldaja. Praeguses eriolukorras minul isiklikult erilisi raskusi polegi.
Oleme mõlemad terved, koroona mõttes, emal on juba oma vanuse tõttu nõrk tervis, kuid ta saab igapäevaste asjadega ja minu abistamisega kodus hakkama. Info saamine ümbritsevast pole keeruline, sest kasutan kõnesünteesiga arvutit. Suhtlen paljude inimestega sotsiaalmeedia, telefoni ja meili teel.
Sotsiaalteenused on meie vallas väga kõrgel tasemel, väga hea on sotsiaaltransport, kuigi jah praeguse eriolukorra tõttu ju mingeid üritusi ei
toimu. Seega olen 3 nädalat praktiliselt kontaktivabalt elanud, kui üksikud sotsiaaltöötaja külaskäigud, ravimite toomised välja arvata. Toidukaupu
tellin e-selverist. Seal on hea valik ja soodsad hinnad ja see on ka ainus e-pood, mis meie alevisse toidukaupu kohale toimetab. Koosolekutel,,aruteludel ja muudel üritustel olen osaleda saanud e-lahenduste abil

Millisest informatsioonist või abist puudust tuntakse?:

E.B.Ei tunne puudust ei informatsioonist ega abist. Olen harjunud hakkama saama.

P.K. Mina ei tunne informatsioonist ega abist puudust. Olen plaaninud kodukohanduse raames asendada gaasipliiti elektripliidiga, kuid eriolukorra
tõttu need tööd praegu edasi lükkunud. Infot on vahel isegi liiga palju. Pimedad inimesed jälgivad ja saadavad ajakirjanduses avaldatud artikleid ja uudiseid nägemispuudega inimestele meilidega.

E.T. Tunnen puudust informatsioonist viiruse arengute ja muundumiste kohta

Kuidas tagada praegusel ajal ohutus? Kuidas saate hakkama desinfitseerimise, testimisvõimaluste ja kaitsevahendite hankimisega?

E.B. Kaitsevahenditest kasutame väljas käimiseks näomaske, pärast väljast tulekut kodus käte pesemiseks seepi ja desinfitseerimisvahendeid.

P.K.Pudel desinfitseerimisvahendit on alati olemas

E.T.Sage käte pesu seebiga. Hetkel olen kodus kopsupõletiku järelravil

Kuidas toimub praegusel ajal isiklik abi, tugiteenused, sotsiaalsed teenused?


E.B.
Ei kasuta ühtegi neist. Isiklik abistaja on hetkel ise isolatsioonis oma kodus.

P.K. Isiklik abistaja on olemas

E.T. Telefonivestlused isikliku abistajaga ja kodukontoris töötava abikaasa tugi on olemas ja vajalikud

Kuidas tulete toime igapäevaste toimetusega? Kas hobidega ka praegu tegeleda on võimalik?

E.B.Igapäevased toimetused saavad tehtud iseseisvalt, reegleid järgides. Ka hobigega tegeleme kodus.

P.K. Väga palju saan abi kasutades arvutit.

E.T. Terve isolatsiooni aja olen olnud kahjuks haigevoodis kopsupõletikus

Kuidas kirjeldaksite praegu meid ümbritsevat olukorda?

E.B Ümbritsev olukord väljaspool kodu on masendav.

P.K. Sooviks rohkem kirjeldustõlkega telesaateid. Neid on vähe. Kuna olen põhilise aja kodus olnud ja mitte liikunud, siis vajan kirjeldustõlget igapäevasest vähem. Maailma ja Eesti üldisest olukorrast on heaülevaade tänu raadiole, televisioonile ja arvutile olemas.

E.T. Praegu tundub ümbritsev olukord meile rahulik, sest pagesime suvekodusse

Kas olete saanud kasutada käesoleval hetkel kõikvõimalikku saadavat abi: infoliine, kriisiabi, pere-ja eriarsti abi, abi poes ja apteegis käimiseks, söögi valmistamiseks?

E.B.Hetkel saame ise poes käidud, söögi valmistatud ja koristatud. Käesoleval ajal mina, Eduard Borissenko, sügava nägemispuudega, teen tööd nii pimedate ettevõttes Hariner,  kui ka ühiskondlikult Tallinna Puuetega Inimeste Koja juhatuses ja Põhja Eesti Pimedate Ühingus vastavalt vajadusele telefoni teel ja meilide abil. Minu abikaasa Valentina Borissenko, kes on raske nägemispuudega käib tööl mõnel päeval nädalas

P.K. Infoliinide numbrid on teada.
Isiklik abistaja toob apteegist ravimid ja kahe nädala toidukraami , paneb poekotid ukse taha. Kuna olen Eesti Pimedate Liidu juhatuse aseesimees, on
olnud ka praegu kokkupuuteid erinevate asutuste töötajatega. Üks neist, kes tundis nägemispuudega inimeste toimetuleku vastu sügavamat huvi, helistas ja küsis, kas vajan abi. Ka naaber küsis Facebookis, kas vajame abi. Tänasin mõlemat ja vastasin, et kui hätta jään, siis annan neile teada.
Praegusel ajal olen kodus täitnud abikoka ülesandeid. See amet on mulle lausa meeldima hakanud.

E.T. Olen pidanud mitmed telefonivestlused perearsti ja -õega, aga helistanud ka infoliinidele.
Minu abikaasa on praegusest olukorrast väga teadlik, järgib kõiki soovituslikke reegleid ning külastab harva ka poodi või apteeki.

Intervjuude põhjal võib öelda, et vaegnägijad püüavad praegusest situatsioonist rahulikult välja tulla, suhtlevad veebi vahendusel oma kogukonnaga, toetuvad ühingutele ja oma lähedastele. Võib öelda, et eriolukorraga ollakse paremini kohanenud kui tavainimesed, sest sarnaseid situatsioone, isolatsiooni on elus vaja ületada olnud palju. Eeskuju erivajadustega elamisest ja kohanemisest võiksid võtta praeguses isoleerituses elajad just neil inimestelt.

Kirja pani

Mari Levo, Tallinna Puuetega Inimeste Koja tegevjuht