Endla 59, 10615 Tallinn

Liikumine on edasiviiv


Spordi  ja liikumise roll on ülimalt tähtis, et praeguses isolatsioonis ja kriisi ajal terveks jääda.

Eesti Paraolümpiakomitee algatus „Kõik liiguvad“ aprilli alguses on toetust ja tuure kogumas ja karantiiniaja lõppedes loositakse kõikide #kõikliiguvad #püsinkodus #paralympicsestonia märkinute ja liigutajate vahel välja  POP Spordi kinkekaardid.

Selle inspireeriva väljakutsega on juba ühinenud paljud, kes soovivad nii endale kui ka teistele näidata, et nad on suutelised alustama ja olema oma sporditegevuses jätkusuutlikud. Käesoleval hetkel tuleb aga järgida ka sporti tehes eriolukorra reegleid. Spordimeditsiini Sihtasutuse spordiarstid on andnud ka juba oma soovitused, kuidas püsida eriolukorra ajal sportlikus vormis. Neid tasub järgida ja  kinni pidada. Praegu on aeg, kus tuleb end ise liigutamiseks tagant tõugata. Samas võiksid olla meile ka praegu eeskujudeks tublid puuetega inimestest sportlased nagu ujuja Matz Topkin ja parapurjetaja Anre Nõmme või jooksurajal väljakutseid otsiv ning erinevaid spordialasid katsetav Tom Rüütel või elektriratastooli saalihoki hing ja eestvedaja Jüri Lehtmets. Nende tegevust iseloomustavad sõnad: „järjepidevus“,“visadus“,“tahtekindlus“,“eesmärgistatus“, „saavutuamisvajadus“,“iseseisvus“.

Järgnev intervjuu on tehtud Eesti Paraolümpiakomitee liikumisharrastuse juhi Kaia Kolloga aprilli esimestel päevadel.

 
Millal sai paraolümpia liikumine alguse, seoses millega ja kes olid sellega seotud? Milliseks see liikumine ja Paraolümpia tegevus on tänaseks kujunenud? 

Paraolümpia liikumine sai Eestis alguse 1991 aastal. EPK asutati 25.04.1991. Alguses olid eesmärkideks Eesti invasportlaste osalemine paraolümpiamängudel. Tänaseks on paraolümpia liikumine Eestis lisaks para tippspordi arendamisele ka puuetega inimeste liikumisharrastusena arendamise teel.  Aasta tagasi toimus puuetega inimeste spordis märgiline muudatus – nimelt sporditegevuse kureerimine viidi üle tavaspordi valdkonda. Kui varem tegutseti Sotsiaalministeeriumi, siis nüüd tegutsetakse Kultuuriministeeriumi all. See annab võimaluse arendada parasporti uutel alustel. Parasporti ei vaadata enam kui sotsiaalhoolekandelist tegevust, vaid kehakultuuri- ja spordi valdkonna täieõigusliku osana. Eesti Paralümpiakomitee on sarnaselt Eesti Olümpiakomiteega katusorganisatsiooniks nii tipp- kui harrastusspordile. Lisandub vaid liide para-, mis tähendab paralleelset, mitte aga puudega seotust.  

Tore on näha, et puudega inimesed tähtsustavad üha enam liikumist ja spordiharrastuse olulisust. Ja veelgi olulisem, heas mõttes, on see, et on  inimesi, kes lausa nõuavad, et ka neile oleks loodud head tingimused nii spordiüritustel pealtvaatajana osalemiseks kui spordi harrastamiseks. 

Kuidas ja milliste spordiüritustega toob Eesti Paralümpiakomitee kokku puuetega inimesi Tallinnast ja üle Eesti?

Eesti Paralümpiakomitee peamisteks ülesanneteks on puuetega inimeste spordiharrastuse propageerimine, Eesti siseste spordivõistluste ning ürituste korraldamine.  Tutvustame spordialasid avalikel üritustel ja koolides ning toetame parasporti nii rahvusvahelisel kui kohalikul tasandil. Oluliseks osaks on sporditegevuse ja võimaluste teadvustamine Eestis. Eesmärgiks on, et spordiklubid ja treenerid oleksid avatud ning valmis vastu võtma ka puudega inimesi. Tahame jõuda selleni, et  ei peaks vahet tegema, kas inimene on puudega või mitte. Mõlematel peab olema võimalus trenni tulla ja sporti teha. 

Millised on peamised spordialad ja paigad, kus oma üritusi ja võistlusi korraldate?

Täna on kindlasti kõige populaarsem spordiala ujumine. Ujumine seepärast, et seda vajavad tihti taastusraviks ja rehabilitatsiooniks enamik puudega inimesi. Algul tegeldakse vesiravi ja  vesivõimlemisega ning edasi ujumisega. Ujumisel on meil täna Eestis ka noorte järelkasv olemas. Veel võiks mainida ratastoolitennist, bocciat, istevõrkpalli, mis liiguvad harrastajate arvu suurenemise suunas. Tegelikult on Eestis võimalik huvilistel tegeleda peaaegu kõigi paraspordialadega. Jah, meil ei ole küll organiseeritud regulaarselt tegutsevaid treeninggruppe kohe olemas, kuid kui inimesel on mingi ala vastu sügavam ja sihikindel huvi, siis oleme alati leidnud võimaluse seda harrastada.

Millised spordialad on populaarsed osavõtjate hulgas? Miks? Mille üle tunnete uhkust? Mille pärast muretsete või mis teeb kurvaks?

Tuntumad paraspordialad, mille järgi üldsus parasporti Eestis ja Tallinnas teab, on ujumine, ratastoolikurling, ratastoolitennis, istevõrkpall. Uhkust tunneme kindlasti nende spordialade üle, mis on Eestist välja jõudnud. Läbi aegade on selleks olnud ujumine, mis on Eesti paraspordis olnud läbi aegade populaarne. Samuti on olnud kelguhoki üheks paraspordialaks, mis tõi Eestile tuntust paraolümpiamängudel Salt Lake Citys 2002.aastal.  Pikka aega on harrastatud istevõrkpalli.  Viimasel aastal on aga rahvusvaheliselt esile kerkinud ratastoolivehklemine, pararattasõit, kergejõustik, ujumine. Nendel aladel oleksid meie sportlased Eestit esindanud 2020.a. Tokyo paraolümpiamängudel. 

Kindlasti tunneme uhkust nende inimeste üle, kes ei ole küll tippsportlased, kuid näitavad oma pingutuste ja saavutustega suurepärast eeskuju kõikidele neile, kes mingil põhjusel ei ole leidnud jõudu, jaksu või motivatsiooni end regulaarselt liigutada. Alati on suur rõõm näha inimesi oma liikumisharrastus enda sotsiaalmeedia kontol kajastamas või on valmis tulema erinevatele üritustele parasporti tutvustama. Meil on heameel, et sel moel info levib ja aktiivse liikumise eluviisi juurde jõuab uusi tulijaid. 

Vahel teeb kurvaks ehk see, kui on kuulda rahulolematust ja negatiivsust teemal, et midagi ei ole, midagi ei tehta, midagi ei toimu jne. Aktiivne eluviis ja liigutamine aga saabki ju tegelikult alguse inimesest endast. Meil on palju eeskujuväärivaid näiteid väga raske puudega inimeste näol,  kelle puhul võib imeks panna ja mõelda, et kuidas see ometi küll võimalik on ja kuidas inimene jõuab kõike seda? Seega, väga tihti on asi just tahtmises. 

Kuidas leiate ja koolitate treenereid, kes suudavad ja oskavad treenida erivajadustega inimesi?

Kui kellelgi on soov mingit spordiala harrastada, siis kontakteerume vastava spordialaliiduga või kasutame juba olemasolevaid kontakte. Sageli on treeneril, kes oma treeninggruppi võtab vastu puudega inimese endal mingi side või isiklik kogemus.

Täna on ainuke haridusasutus Eestis, kellel on puudega inimeste spordi- ja liikumisharrastus kohustuslikus õppekavas sees, Tallinna Ülikool. Nende ainekavas on Erivajadustega inimeste liikumisõpetus” ning “Erivajadustega inimeste rekreatsioon”. See tähendab, et kõik seal õppivad tulevased treenerid ja kehalise kasvatuse õpetajad on saanud koolituse ka erivajadusega inimese treenimiseks ja juhendamiseks nii teoorias kui praktikas. Täna ei ole eesmärk treenida eraldi puuetega inimeste treenereid. Pigem soovime harida laiapõhjalisemalt kõiki praeguseid ja tulevasi treenereid, et nad oleksid valmis oma treeninggruppi vastu võtma ka puudega harrastajaid. Pole vaja eristada puudega harrastajate treenerit ja tervete harrastajate treenerit.  Kindlasti jõuame tulevikus selleni, et osa klubisid on lihtsalt rohkem spetsialiseerunud puuetega inimeste treenimisele. Meie eesmärk on tulevaste treenerite ja kehalise kasvatuse õpetajate (liikumisõpetajatele) õppekavasid ning treenerite kutseõpet edasi arendada just paraspordi osas, mida saaks läbida nii Tallinna kui Tartu Ülikooli üliõpilane, treenerikutset omandav inimene või täiendkoolitusena juba töötav spetsialist.

Keda ootate Tallinnas ja lähiümbruses korraldatavatele spordiüritustele?

Kindlasti ootame oma võistlustele, spordilaagritesse ja treeningutele kõiki puudega inimesi, nende lähedasi ning ka kõiki neid, kes on huvitatud kaasa lööma selles valdkonnas. Samuti nagu tervetel inimestel, on tihti raske just see algus, kodunt välja ja  sportima minek. Muidugi on puudega inimesele see oluliselt raskem kui tervele. Kuid kõik algab nii tervel kui ka puudega inimesel ühtemoodi, enda taganttõukamisega, kättevõtmisega. Mõte jääb ikkagi samaks – kõik algab stardist! Isegi, kui alguses ei taha kohe osaleda, siis vaatama ja kaasa elama tasub kindlasti tulla. Veel soovitan tuua võistlusi vaatama kooliõpilasi, nende innustamiseks ja spordipisikuga nakatamiseks. Paraspordivõistlustele kaasa elamine õpetab ka ühiskonnale juba maast madalast, et sporti saavad teha kõik. See on ju igaühe õigus. Kõigile leidub spordiala, milles just tema on hea või mis teda sütitab. Lisaks on oluline näidata meie lastele, et vaatamata sellele, kui klassi- või trennikaaslane on veidi teistsugune, võib ta olla suurepärane sõber ja kaaslane kogu eluks. 

Kus toimuvad teie spordiüritused ja võistlused? Kust leida sellekohast infot?

Paraspordiüritused, mida korraldavad ka meie liikmed Eesti Pimedate Spordiliit, Eesti Kurtide Spordiliit, Eesti Invaspordi Liit, Eesti Puuetega Inimeste Ujumisliit ning Eesti Vaimsete Puuetega Inimeste Spordiliit, toimuvad üle Eesti ning soovitan hoida silm peal Eesti Paraolümpia Komitee kodulehel www.paralympic.ee ja kindlasti jälgida meie FB lehte: www.facebook.com/paralympicsestonia/

Mida soovitate erivajadustega inimestele, kes sooviksid harrastada mõnda spordiala.

Alati võib meiega (või meie liitudega) konsulteerida – mõtleme, mida füüsis lubab teha ja kas  võimalused on kättesaadavad (kodu lähedal, või treeningpaigas) jne. Lähtuda võiks ka sellest, mida inimene ise väga tahaks proovida. Kui see hästi välja tuleb, siis ongi see spordiala leitud. Kui aga asi jääb näiteks liikumispiirangute, transpordi, vastava eriala spetsialisti või muu taolise nüansi taha, siis ei tasu kohe oma plaane nurka visata vaid mõelda, mis on see alternatiiv või järgmine tegevus, mida ma siiski saan teha, et olla regulaarselt aktiivne.

Mida soovitada praeguseks kriisiajaks erivajadustega inimestele, kes ei saa samuti tavapäraselt kokku tulla, sportida, liikuda, suhelda?

Kindlasti sõlmida kokkulepe eelkõige iseendaga, et teeksite iga päev midagi. Mõelge läbi oma päev ning planeerige sinna sisse ka tunnike liikumisaktiivsust. Selline regulaarne rutiin on organismile positiivne kohustus ning annab hea tunde. Veel soovitan ringi vaadata interneti avarustes, kuna praegu on päris palju saadaval palju erinevaid treeningvideosid ka erinevatele puudeliikidele. Kui ei leia, siis kindlasti kirjutage meile. Koos saame pidada nõu ja leida võimalusi, mida praeguses olukorras teha, et olemasolev vorm ei langeks. 

Eesti Paraolümpia Komitee algataski 1.aprillil, keset koroonaviiruse pandeemiat ja vabariigis kehtestatud eriolukorda füüsilise liigutamise videoväljakutse “Kõik liiguvad”. Tehke järgi!

Videod harjutustega on nähtavad www.paralympic.ee ja FB lehel

Kaia Kollot intervjueeris Mari Levo, Tallinna Puuetega Inimeste Koja tegevjuht