Tasuta hambaravi võimalused laienesid sügava füüsilise ja vaimse puudega inimestele

Alates 2019. aastast laiendati tasuta hambaravi võimalusi füüsilise ja vaimse puudega inimestele, kes ei ole psüühilise iseärasuste tõttu suutelised suuõõne hügieeni tagama või kes oma füüsilise või haigusest tingitud seisundi tõttu ei ole suutelised suuõõne hügieeni protseduure läbi viima. Sügava vaimse või füüsilise puudega inimeste hambaravi eest tasub haigekassa kogu ulatuses, ka siis kui patsiendil ei ole vaja narkoosi.

Teenust saavad osutada need hambaravikabinetid, kellel on laste hambaravi leping. Puudega inimesele teenuse osutamiseks on kindlasti vaja, et hambaarstil oleks vajalik kogemus ja koolitus.

Sooviga tasuta ravi saada tuleb pöörduda raviarsti või perearsti poole. Teenuse kood on 9072.

Üldanesteesias ehk narkoosis hambaravi teenust pakuvad veebruari seisuga:
Tartu Ülikooli Kliinikum
Erakliinik STIGMA
Kalmer Lepiku Hambaravi OÜ
Kuressaare Hambapolikliinik SA
OÜ Balneom

Lisainfot puuetega inimeste hambaravi kohta loe siit: https://www.haigekassa.ee/hambaravi/patsiendile/hambaravihuvitis#Hambaravi%20puudega%20inimesele

Eesti Hambaarstide Liit on kokku pannud omapoolsed soovitused puuetega inimeste esindajatele sujuvama hambaravi läbiviimiseks: 

Puudega inimesele hambaarsti vastuvõtu aega broneerides tuleks alustuseks uurida, kas raviasutusel on Haigekassaga sõlmitud (laste hambaravi rahastamise) leping. 
Vastuvõtule registreerimisel tuleb ravihaldustarkvara kandeks muuhulgas öelda ka patsiendi isikukood.

Vastuvõtule registreerimisel peab helistaja olema valmis jagama infot ka puudega inimese seisundi kohta:

1) Puude kirjeldus (füüsiline, vaimne)
• Kas patsient liigub iseseisvalt või ratastoolis?
• Kas patsient on võimeline ise hambaravitooli istuma?
• Kas patsient on võimeline arsti jutust aru saama ja mõistab toimuvat? Kas patsient oskab ise kirjeldada näiteks hambavalu iseloomu?
• Kas patsient on võimeline ise suud avatuna hoidma ja vajadusel püsima liikumatult?
• Kui pikalt on patsient eeldatavalt võimeline hambaarstitoolis lamama? Kas pikem kui pooletunnine visiit on patsiendile liiga kurnav?
• Juba enne vastuvõttu tuleks välja tuua, millele hambaarst peab tähelepanu pöörama ja kuidas patsiendiga kõige paremini kontakti saada (nt autistlike patsientide puhul on väga oluline teada, mis patsienti ärritab ja rahustab).

2 ) Millal oli viimane hambaarsti külastus ja millised on olnud eelnevad kogemused? Kui varasem kogemus on olnud negatiivne, siis kirjeldada, mis täpsemalt on probleemiks olnud?

3) Kirjeldada tuleks pöördumise põhjust, et hinnata raviprotseduuri pikkust. Näiteks, kas ajendiks on valunäht, tavakontroll, nähtav hambaauk, hamba eemaldamise vajadus vms. Kui tegemist on valuga, siis tuleks kindlasti kirjeldada, mis valu esile kutsub ja kaua see kestab, millal valunähud algasid püüda kirjeldada valu iseloomu.

4) Abiks oleksid eelnevalt tehtud suupiirkonna röntgenoloogilised uuringud, mis aitaksid hinnata ravivajaduse ulatust.

Hooldaja-saatjad peavad kabinetti kaasa tulema, et vajadusel abistada patsiendiga kontakti saamisel, tõstmisel jne. Kui hooldaja peab vajalikuks enne visiiti arstiga kontakteeruda, siis võib kliiniku registraatorile jätta oma kontaktandmed, et arst saaks ühendust võtta.

NB! Lamavat haiget ei saa tavalises hambaravi kabinetis reeglina ravida.