Eesti puuetega inimeste pöördumine Riigikogu esimehe ja Riigikogu kõigi poliitiliste jõudude poole

Eesti riik elab läbi võimsat majandusedu. Riik ei saa oma suutlikkust mõõta ainult majanduskasvu tähistavate arvudega, riigi majandusliku edukuse tähtsaimaks mõõdupuuks on rahva elujärje paranemine. Tähele peab panema, kuidas elavad inimesed, sealhulgas puudega inimesed.

Täna võetakse suure tõenäosusega vastu 2007.a. riigieelarve, milles on unustatud puudest tingitud lisakulude hüvitise tõstmine. Lisakulude hüvitamine on ette nähtud iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja võrdsete võimaluste toetamiseks. Ometi on seda tõusu valitsuserakonnad lubanud. Seda ootas 10 protsenti elanikkonnast, koos pereliikmetega kolmandik valijaskonda.

Tuletame meelde:
• Tulekul on seitsmes aasta, mil täiskasvanud inimeste puudetoetused pole sentigi tõusnud: nagu 2001. aastal, on ka 2007. aastal sügava puudega inimese puudetoetus 640 krooni, raske puudega 420 krooni ja keskmise puudega 200 krooni kuus.
• Puuetega inimestele lubati puuetega inimeste sotsiaaltoetuse süsteem korrastada ja toetusi tõsta alates 01.01.2007.
• Valitsuses k.a. juulis heakskiidetud Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse kontseptsioon näeb uuendatud seaduse rakendumise ette alles 01.01.2008.
• Puuetega inimeste organisatsioonide esindus tegi kompromissettepaneku: tõsta 2007. aastast tööealiste puudega inimeste puudetoetusi 37,5 protsenti, mis nõudnuks eelarvereale 61 miljonit krooni lisaraha.
• Valitsusliidu poliitiline kokkulepe oleks aidanud ligi 40 000 puudega tööealisel inimesel puudest tingitud lisakulusid katta. Hoolimine oma puudega kodanikest oleks tõstnud sügava puudega inimese toetuse 880, raske puudega 578 ja keskmise puudega 275 kroonini kuus.
• Valitsus pööras puuetega inimestele selja, lubadus kompromissina tööealiste inimeste puudetoetusi tõsta võeti tagasi, poliitilist kokkulepet ei sündinud.
Puuetega inimesed deklareerivad:
• Oleme tüdinud poliitikute tulevikku suunatud lubadustest. Invapoliitika elluviimine ei tohi sõltuda päevapoliitikast ega sellest, millised erakonnad parasjagu valitsuse moodustavad.
• Tunnustame poliitikute otsuseid, mis toovad lisaraha riigieelarve rehabilitatsiooniteenuse ja abivahendite reale. Peame seda loomulikuks hoolimiseks oma kodanike toimetuleku eest.
• Puudelisus on inimõiguste-alane küsimus. Puudega inimesed ei vaja riigipoolseid annetusi, vaid riigi poolt inimõiguste täitmist.

Rõhutame:
Eest Vabariigi põhiseaduses § 28 sätestab:
Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all.

ÜRO Inimõiguste deklaratsiooni Artikkel 22 ütleb üheselt:
Igal inimesel kui ka ühiskonna liikmel on õigus sotsiaalsele kindlustatusele ja tema väärikuse säilitamiseks ning tema isiksuse vabaks arenemiseks vajalike õiguste teostamisele majanduslikul, sotsiaalsel ja kultuuri alal rahvuslike jõupingutustega ja rahvusvahelise koostöö kaudu ning vastavalt iga riigi struktuurile ja vahenditele.

Selleks, et puudega inimesed saaksid anda oma panuse Eesti heasse käekäiku aktiivsete kodanikena, peab riik esmalt aitama kompenseerida puudest tingitud lisakulutusi.

13.12 2006
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit
Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit
Eesti Pimedate Liit
Eesti Puuetega Inimeste Koda

VEEL UUDISEID

05.01.2007
Avati Sotsiaalkindlustusameti infotelefon 16106
21.12.2006
Alates 02.01.2007 alustab tööd nõuande- ja usaldustelefon "Abilaegas"
18.12.2006
Tallinn hoolib puuetega inimestest
08.12.2006
Ajakiri Sinuga nr.4/2006 - töö erinumber
05.12.2006
TPIK artikkel „Kuidas rakendada kaasamise hea tava Tallinnas?“