Tallinna määrused sunnivad sotsiaaltöötajaid ebainimlikkusele. (Määrus muudetud!-artikli lõpus)

Head Tallinna Puuetega Inimeste Koja võrgustiku liikmed,

kas olete lugenud Eesti Ekspressi 10. septembri artiklit „Ametnikud võtsid Arne Loki lapseootel naiselt hooldajatoetuse http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/ametnikud-votsid-arne-loki-la...“?
Arne Lokk on endine demineerija, kes kaotas nägemise. Arne abikaasa on vormistatud hooldajaks ja temale lõpetati 25-eurose hooldajatoetuse maksmine, sest ta läks lapsehoolduspuhkusele. Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Mart-Peeter Erss  põhjendab seda Tallinna linnavolikogu määruse "Täisealiseleisikule hoolduse seadmise ja hooldaja määramise  inghooldajatoetuse määramise ja maksmise kord" <https://www.riigiteataja.ee/akt/13357186 § 3 punktiga 4, mille järgi hooldaja ei saa olla lapsehoolduspuhkusel olev isik. Artiklis öeldakse, et määrus ei luba komisjonil teha erandit ja hooldajatoetuse maksmine tuleb peatada. Veel taheti, et inimene ise teeks toetusest loobumise avalduse – sellest keeldumisel lubati peatada avalduseta. Ametnik ütleb, et ta saab inimlikult murest aru – aga kas siis Tallinna määrus  sunnib teda olema ebainimlik?

Tegelikus elus tuleb praktikas alati erandeid, mida kõiki ei saa üks volikogu ette näha. Inimesest lugu pidav Tallinn ei saa aga jätta abi vajavat inimest abita. Hädas pöördub inimene sotsiaaltöötaja juurde, kes on Tallinna visiitkaart, sest temaga suheldakse, temalt palutakse lahendust probleemile. Sotsiaaltöö on töö inimesega, valus pettumus võib usalduse linna vastu purustada. Inimesele paistab, et kui sotsiaaltöötaja ei aita, ei aita teda keegi, sest oma igapäevakohustuste kõrvalt ei jaksa ta kirjutada vaideid või pöörduda kohtusse. Tal on mure täna. Ka ametnik ise ju „saab aru“ ehk möönab, et inimene vajaks toetust ja tegelikult täidab hooldaja kohuseid.

Praegu jooksutatakse linnakodanike ühest kohast teise, mida raskem on juhtum, seda rohkem peab abivajaja oma niigi keerulises olukorras sotsiaalsüsteemi rägastikus hakkama saama. Keerulises olukorras inimeselt nõutakse, et ta lausa ise toetusest loobuks. Miks see nii on?

 Haldusmenetluse seadus ei kohusta ühtegi ametnikku käituma ebainimlikult või jätma inimest abita, kui abivajadus või toetusevajadus on tuvastatud ja põhjendatud. Juhtumipõhine lähenemine on avalikku haldusesse sisse kirjutatud – iga inimese mure tuleb lahendada konkreetselt selle inimese
 mure (asjaolude) pinnalt. Ameti juhtide ja linna asi on julgustada töötajaid iseseisvalt oma otsustusõigust kasutama, tööd ümber korraldada, pakkuda töötajaile abi ja supervisiooni.

Sellel juhul oleks ametnikul, kes näeb põhjendatud vajadust, pakkuda muid teenuseid ja toetusi, mida inimese aitamiseks kasutada. Uue hooldaja leidmiseks oleks linn, teades Lokkide pere olukorda, saanud ka omaalgatuslikult 25-eurose lisatoetuse määrata hooldajatoetuse asemele. Kuigi pere juhtumikaust oli nende ees, seda ei tehtud.

Probleem on aga palju laiem. Tallinna linn ei usalda oma linnaosade töötajaid – miks muidu võetakse neilt võimalus erandolukordade üle otsustada. Ülal nimetatud määrusega saaks komisjonile anda õiguse  erandkorras hooldajatoetuse maksmist jätkata, kui on täidetud 2 eeldust: 1)puudega inimene vajab hooldajat ja 2) määratav hooldaja suudab praktikas oma ülesandeid täita. Nii ei segaks ei õppimine, töötamine, lapsehoolduspuhkus või mistahes muu elus ja praktikas ette tulev takistus, mida ei osatud määruse loomisel ette näha. Komisjon tuleb kokku, juhtumipõhiseltn tuvastab, kas hooldaja saab oma ülesandeid täita. Lapsehoolduspuhkusel olev inimene. Õppiv inimene, sest osaleb e-õppes ja saab igal hetkel hooldada. Töötaja, sest teeb tööd kaugtööna kodus kindla graafikuta ja saab hooldada. Ja nii edasi. Aga sellist otsustusõigust (juriidilises keeles kaalutlusõigust) Tallinn oma ametnikele ei anna. Miks? Ei ole ju tema ametnikud ebakompetentsed ja ei oleks nad ju võtnud Lokkide perelt 25 eurot, kuna ta tegelikult praktikas hooldab meest, kui määrus lubaks ametnikel otsustada. Aga ei luba.

 Nii tuleb järgmiseks skandaal tööl käivast abikaasast, kes saaks hooldada ja hooldab, sest teeb tööd kodus. Ja õppivast hooldajast, kes saaks hooldada, sest õpib arvuti abil. Ja muudkui muuda jälle määrust ja inimene kannatab, sest oma ametnikule ei saa anda õigust kaaluda.


Tallinna Puuetega Inimeste Koda on murelik, kuna eelpool räägitud kliendikesksest ja juhtumipõhisest suhtumisest ei saa juttugi olla, kui abivajaja jäetakse lihtsalt toetuseta, pakkumata midagi muud asemele.  Selliseid juhtumeid on kindlasti palju, vähesed nendest tulevad välja.

Kutsume Tallinna linna üles jätma oma linnaosa ametnikele ja komisjonidele õiguse põhjendatud juhtudel erandite tegemise õigus. Haldusmenetluse seadus lubab linnal sätestada isegi selle, et linn võib abi anda inimesele temalt avaldust saamata, kui ta näeb, veendub ja tuvastab, et abi on vaja ja põhjendatult. Kui me vaid usaldame Tallinna ametnikke ja jätame neile  õiguse otsustada.

------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Raepress

9. oktoober 2014

Tallinna linnavalitsus muudab hoolekandemäärust

Tallinna linnavalitsus on esitanud linnavolikogule määruse eelnõu, millega luuakse võimalus määrata täisealise isiku hooldajaks erandkorras isik, kes kasvatab alla 3-aastast last. Puudega lapse vanemale, vanemaga abielus olevale isikule või eestkostjale antakse õigus hooldajatoetuse saamiseks ka alla 3-aastase lapse kasvatamise ajal.

Tallinna Linnavolikogu 26. augusti 2010 määruse nr 42 „Täisealisele isikule hoolduse seadmise ja hooldaja määramise ning hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord” kohaselt ei määratud praegu hooldajaks isikut, kes kasutab lapsehoolduspuhkust. Töölepingu seaduse kohaselt on lapsehoolduspuhkuse kasutamine on võimalik vaid juhul, kui puhkuse kasutaja on töölepingulises suhtes. Sellise sõnastuse kasutamine toob kaasa alla 3-aastaste laste vanemate diskrimineerimise sihtrühma sees olenevalt sellest, kas lapse vanemal on töölepinguline suhe või mitte. Uue määruse muudatusega tekib sotsiaalhoolekande komisjonile õigus teha ettepanek määrata hooldajaks isik, kes kasvatab alla 3-aastast last. Erand võib olla vajalik, kui hooldust vajava isiku abivajadust ei ole muul moel võimalik katta ning last kasvatav isik on võimeline lapse huve ja vajadusi kahjustamata hooldama ka täisealist isikut.

Hooldajatoetuse saamise õigus antakse puudega lapse vanemale, vanemaga abielus olevale isikule või eestkostjale ka juhul, kui ta kasvatab alla 3-aastast last, st nende isikute suhtes ei rakendata määruse § 3 lõike 2 punktis 4 sätestatud piirangut. Üldjuhul jätkab puudega lapse hooldaja ka perre lisanduva lapse kõrvalt puudega lapse hooldamist ning toetuse maksmisest keeldumine ei ole põhjendatud.

VEEL UUDISEID

13.11.2014
Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub teavitusüritusele!
26.09.2014
17.septembril toimus TPIK tegevuskeskuses kogemusnõustamise seminar
22.09.2014
Kutse sügishõngulisele tasuta asjade turule!
08.09.2014
Heategevuslik tasuta asjade turg 2.-3. oktoober 2014 Tallinna Puuetega Inimeste Kojas
08.09.2014
Tallinna Puuetega Inimeste Kojas on välisvabatahtlik