Pevkur: Eesti Päevalehe käsitlus tööõnnetuse- ja kutsehaiguse süsteemi loomisest on segadusttekitav

Sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles Eesti Päevalehes viimastel päevadel ilmunud teemakäsitlusi tööõnnetus- ning kutsehaiguskindlustuse ja sellega seonduvat töövõimetuse süsteemi kommenteerides, et ajalehe poolt laiale avalikkusele suunatud ebaadekvaatne käsitlus tekitab inimestes asjatut paanikat ja on segadusttekitav. „Ministeeriumil on soov puuetega inimestele ning töövõimetuspensionäridele pakkuda senisest paremat tuge ja toetust ning jutt kelleltki raha äravõtmisest on ilmselgelt meelevaldne,“ täiendas Pevkur.
Vabariigi Valitsuse tegevuskavas on eesmärgiks seatud luua tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteem, mis motiveeriks töötajaid hoolima oma tervisest ja tööandjaid pakkuma oma töötajaile tervislikku töökeskkonda.

Nii Riigikontroll kui Poliitikauuringute keskus Praxis on kirjutanud vajadusest ümber vaadata nii puuete määramise kui töövõimetuse skeemid, kuna need ei täida praegusel kujul oma eesmärki. Riigikontroll soovitas muuhulgas kaaluda võimalust igakuine puudetoetuste maksmine lõpetada.

Sotsiaalministeerium on seisukohal, et töövõimetussüsteemi muutmisel on võimalik lahendada nii tööõnnetuste ja kutsehaigustega kui ka puuete ja töövõimetusega seonduv. Ministeerium on selle eesmärgi nimel alustanud tööd ja jõudnud senise mõtetekogumise käigus arusaamisele, et ümberkorralduste tulemusel tuleb töövõimetusega inimest toetada võimalikult vara, aidates tal terviseprobleemidest ülesaamise kõrval tööd mitte kaotada või tagasi tööle saada.

Ministeerium leiab, et on vaja muuta ka töövõimetusega täna tegelevate asutuste töökorraldust. Kui praegu saab inimene abi või rahalist toetust kolmest erinevast asutusest (Haigekassa, Sotsiaalkindlustusamet ja Töötukassa), siis tulevikus peaks inimesel olema üks asutus, kus ta töövõime taastumise ajal töö hoidmiseks või leidmiseks abi saaks.
Ministeerium on alles koostamas materjali, et ministrite tasandil saaks otsustada, kas ja kuidas hakata praegust killustatud töövõimetussüsteemi muutma. Ministeerium ei tegele ka veel seaduse eelnõuga, tegu on kõigest mõttepaberiga.

Töövõimetuseskeemi rakendamise eesmärkideks on:

• inimese töövõime säilitamine ja parandamine;
• töötuse ennetamine;
• inimese naasmine tööturule.

Rõhutame, et mõttepaber on esialgne, ent arvestades meedias ilmunud ebaadekvaatset teemakäsitlust, peame vajalikuks siiski kirjeldada esialgseid mõtteid:

1. Et muuta inimesele riigiga suhtlemine lihtsamaks ning pakutav abi paremaks, tegeleks nii ajutise kui pikaaegse töövõimetuse ning tööõnnetuste ja kutsehaigustega riigis üks asutus senise kolme (Haigekassa, Sotsiaalkindlustusamet ja Töötukassa) asemel
2. Praeguse töövõimetuse hindamise asemel tuleks hinnata inimese töövõimekust, et tagada täna töövõimetust omavatel inimestel paremini tööturul toimetulek
3. Ettepanek on kaaluda võimalust, et ka ajutiselt töövõimetud inimesed (haiguslehel olijatel) võiksid töötada ja selle eest tasu saada (täna teatavasti on täielik töökeeld haiguslehel olijal)
4. Ettepanek on suurendada Haigekassas taastus- ja hooldusravile suunatavaid vahendeid, et tagada parem inimeste tervisekahjudest ülesaamine, mis omakorda võimaldab inimestel kiiremini tööturule naasta
5. Ettepanek on senisest täpsemini kirjeldada inimeste rehabilitatsioonivajadusi ja tagada senisest parem juurdepääs teenustele.


Ministri raadiointervjuu Eesti Rahvusringhäälingule on järelkuulatav siit: http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1733961.


Helena Nõmmik
Sotsiaalministeerium
Pressiesindaja
helena.nommik|ä|sm.ee
6269 321
53 304 974

VEEL UUDISEID

21.02.2012
Tegevuskeskuse lahtioleku ajad 23.-24. veebuaril
21.02.2012
Tallinn pälvis Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidu tänu
20.02.2012
Puuetega laste vanemate eneseabigrupi kohtumine 22. veebruaril
02.02.2012
Taksoteenuse 2011 aasta rahulolu uurimuse kokkuvõte
24.01.2012
Hispaaniat tutvustav kultuuriõhtu 1.veebruaril