Riigikontroll: puudetoetusi ei jagata mõistlikult

Riigikontrolli hinnangul ei taga praegune puuetega inimeste ja töövõimetuspensionäride toetamise süsteem, et raha jõuaks nendeni, kes seda tegelikult vajavad, ning soovitas seada toetuse saajatele tulumaksimum.

Nimetatud toetusteks kulutab riik aastas üle kolme miljardi krooni, kuid riigikontrolli kinnitusel ei suuda riik korralikult hinnata, milliseid kulutusi puue inimesele kaasa toob, ning seetõttu võivad ravimid ja abivahendid osale inimestele kättesaamatuks jääda.

"Kuna toetust ei maksta tehtud, vaid arvatavalt tehtavate lisakulutuste katteks, võib inimene raha kasutada muuks otstarbeks, kui riik mõelnud on. Näiteks ravimite või abivahendite asemel võib osta hoopis muud elamiseks hädatarvilikumana tunduvat," märkis amet värkses auditis.

"Et riigil on väga keeruline puudest tulenevaid lisakulusid hinnata, on igati mõistetav, sest inimeste terviseseisund ja vajadused on väga erinevad. Ühele inimesele võib puudest tingitud lisakuluks osutuda eriliiki transpordi, teisele erinevate abivahendite, kolmandale kõrvalabi ja järelevalve jne vajadus. Sageli võivad lisakulusid põhjustada mitmed erinevad vajadused kombinatsioonis. Kuidas ja kui palju abi riik peab pakkuma, ei ole lihtne küsimus," tõdes riigikontroll.

Amet kinnitas siiski, et surve puude raskusastme määramiseks ja toetuste saamiseks toimetuleku eesmärgil on ülemäära suur.

Riigikontroll uuris, kas puudega inimesed on ostnud retseptiravimeid ja abivahendeid. Erilist tähelepanu pöörati tööealistele inimestele, sest nende puhul hinnatakse erinevate lisakulude olemasolu. Riigikontroll eeldas, et täpsem lisakulude tuvastamise süsteem tagab ka selle, et inimesed arvatavaid kulutusi teevad.

Audit näitas aga, et ligi kolmandik tööealistest puuetega inimestest, kellel oli üheks puudest tulenevaks lisakuluks hinnatud arvatav kulu ravimitele, polnud pea aasta jooksul ostnud mitte ühtegi retseptiravimit. Abivahendeid oli ostnud vaid 15% nendest inimestest, kellele abivahendite kulu oli puudest tulenevaks lisakuluks määratud.

Riigikontroll soovitas sotsiaalministrile muuta kompenseerimise süsteemi, et riik võimaldaks puuetega inimestele ravimite ja abivahendite ostmist senisest soodsamalt.

Lisaks soovitas amet analüüsida laste ja vanaduspensionäridide toetamise ja lisakulude kompenseerimise süsteemi ning kaaluda võimalust lõpetada puuetega inimestele igakuiste toetuste maksmine arvatavate lisakulude katteks.

Eestis on peaaegu 120 000 puudega inimest. Puuetega inimeste arv on viimase üheksa aastaga kasvanud 38%. Samuti on aasta-aastalt kasvanud riigi kulutused puuetega inimeste toetamiseks: 2009. aastal kulus nende sotsiaaltoetustele 716 miljonit, aasta varem oli see summa 662 miljonit.

Puudega laste arv on püsinud aastate jooksul stabiilsena. Puuetega inimeste koguarv on aga suurenenud just pensioniealiste tõttu ning suureneb veelgi, kui võtta arvesse rahvastiku vananemist.

Ka puude määramise metoodika soodustab riigikontrolli kinnitusel eakate sotsiaaltoetuste saajate arvu kasvu, kuna selle järgi on kõigil 65-aastastel ja vanematel suur tõenäosus saada vähemalt keskmine puue.

"Tuleks kaaluda, kas on ikka mõistlik jätkata nende pisikeste toetuste maksmist, mida enamasti tegelikul otstarbel ehk puudega seotud kulude katteks ei kasutata, või hoopis pakkuda selle raha eest, mis kokku on väga suur summa, üle riigi puuetega inimestele vajalikke teenuseid," ütles riigikontrolör Mihkel Oviir.

Tuleks kehtestada tulumaksimum

Riigikontroll märkis, et praegune süsteem ei motiveeri töövõime kaotanud inimesi tööturule tagasi pöörduma, kuna neile ei pakuta rehabiliteerivaid töö- ja tervishoiuteenuseid ning riik hindab inimese töövõimetust, mitte aga võimet teha muud tööd või õppida uus amet.

Riik maksab töövõimetuspensionit ka neile, kelle sissetulek ei ole väike ja kes saavad end ise tööga edukalt ära elatada.

Riigikontrolli väitel näitas audit, et kõikidest töövõimetuspensioni saajatest 60% ei teeninud samal ajal mitte mingit muud tulu ning on sisuliselt riigi ülal pidada. "Osalise töövõimekao puhul on tulu teenimine loomulik, sest töövõimetuspension peaks hüvitama selle tulu, mis seoses töövõime kaoga teenimata jääb," lisas amet.

Samas tõdes riigikontroll, et valdaval osal tulu teeninutest oli see väike, jäädes mõne tuhande krooni juurde. Vaid kümnendikul oli see üle Eesti keskmise.

Riigikontroll pakkus välja, et tuleks kehtestada tulumaksimum, mille teenimisel kaob isikul õigus töövõimetuspensioni saada. Samal ajal peaks loodama ka programm, mis võimaldaks neile ümberõpet ja looks eeldused naasta tööturule.

Riigikontrolli kinnitusel on sotsiaalminister Hanno Pevkur lubanud lähiaastatel töövõimetuse tuvastamise protsessi läbi vaadata ning võimaluse korral muuta seda nii, et töövõimetuse asemel hakatakse hindama töövõimekust.

VEEL UUDISEID

02.12.2010
Tallinna Puuetega Inimeste Koja aasta säravaim koostööpartner on Tallinna Ülikool
18.11.2010
Jaanuaris algavad aktiviseerimiskursused puuetega laste vanematele ja hooldajatele
12.11.2010
Kutse puuetega inimeste päeva üritusele 1. dets.
05.11.2010
TPIK: Puudetoetuste maksmine peab jätkuma
22.10.2010
Linnavalitsuse teenindusbüroos jagatakse tasuta õigusabi