SoM pressiteade: Puudega laste hooldajatoetuse summasid ei ole vähendatud

PRESSITEADE
10.02.2009

Tänases Eesti Päevalehe artiklis Puudega laste hooldustasu võib kaduda või hilineda esitatud faktid ei vasta tõele. Kohalikele omavalitsustele (KOV) puudega lapse hooldajatoetuse maksmiseks üleantavat raha ei ole kärbitud. See on eraldisena riigieelarves ning KOVid saavad selle kätte, et toetust alates märtsist edasi maksta. Ettevalmistustöödeks oli KOVidel aega pool aastat.

Perepoliitika ja sotsiaalala asekantsleri Riho Rahuoja sõnul on vastutustundetu levitada moonutatud informatsiooni ja seeläbi paanikat tekitada. „Oleme kohalike omavalitsustega pidevalt koostööd teinud ja ma ei näe takistust, miks süsteem ei võiks märtsist tööle hakata,” lisas ta.

Puudega lapse hooldajatoetuse üleandmine kohalikele omavalitsustele otsustati koostöös kohalike omavalitsustega. Valitsuskomisjoni ja omavalitsusliitude koostöökogu delegatsiooni läbirääkimistel eelmise aasta septembris otsustati, et vajalikud rahasummad puuetega laste hooldajatoetuse ning sotsiaalteenuste ja –toetuste korraldamiseks antakse alates 2009. aastast kohalike omavalitsuste tulubaasi kuludega samas summas. Sealjuures võeti arvesse tänavu kehtivat sotsiaalmaksu kuumäära ja suurendati KOVidele laekuvat tulumaksuosa ja tasandusfondi kogusummat.

Puudega inimese toimetuleku ja hooldusteenuste korraldamine on kohaliku omavalitsuse kohustus. Kui omavalitsus hakkab puudega lapse vanemale hooldajatoetust maksma, siis on ta kohustatud maksma vanema eest ka sotsiaalmaksu, kui vanem ei tööta või ei saa riiklikku pensioni. See tähendab, et vanemal säilib ka ravi- ja pensionikindlustus.

KOV võib hooldajatoetuse vajadust hinnata iga taotluse puhul eraldi või kehtestada kindlad kriteeriumid. Omavalitsuse sotsiaaltöötaja saab lähtuda puudega lapse pere konkreetsest vajadustest ning pakkuda kõige sobivamat abi. Riik annab KOVidele üle nii raha toetuse maksmiseks kui ka õiguse otsustada, kui palju ning kellele hooldajatoetust maksta. Näiteks on KOVil õigus otsustada, et hooldajatoetuse saaja võib olla ka lapse vanaema või töötav ema/isa (siiani sai toetust ainult mittetöötav vanem või võõrasvanem).

Möödunud aastal eelnõu ettevalmistamise käigus saadeti kohalikele omavalitsustele kaks teabekirja (septembris ja detsembris) eelnõu kohta. Kirjades oli täpsustatud, millised ettevalmistustööd tuleb kohalikul omavalitsuses eelnõuga seoses teha. Eelmisel aastal toimus ka neli piirkondlikku infopäeva, mis andis võimaluse eelnõuga pidevalt kursis olla ning kohalikul tasandil ettevalmistusi teha. Ettevalmistustöödeks on KOVidel olnud aega umbes pool aastat. Eelnõu vastuvõtmisel otsustati ka hooldajatoetusega seotud muudatused jõustada alles 1.märtsist (mitte 1.jaanuaril, nagu algselt planeeritud), et KOVidel oleks piisavalt aega toetuse maksmiseks ettevalmistusi teha.

Tänavu jaanuaris saatis Sotsiaalkindlustusamet puudega lapse vanemale kirja, kus anti teada, et riik lõpetab hooldajatoetuse maksmise ning alates märtsikuust maksab sama toetust valla- või linnavalitsus. Omavalitsustel on ülevaade, kui palju ning kes täpselt selles piirkonnas said riigilt hooldajatoetust.

Omavalitsused maksavad hooldajatoetust alates 1. märtsist 2009 sotsiaalhoolekande seaduse § 23 lg 1 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 5 alusel.

Jana Zdanovitš
Meedianõunik
Avalike suhete osakond
Sotsiaalministeerium
Tel 6269 323
GSM 505 7135
jana.zdanovits@sm.ee

VEEL UUDISEID

16.02.2009
Algavad viipekeele kursused
13.02.2009
Tallinna Linnavalitsus pakub tasuta tööõigusalast nõu
12.02.2009
Tallinna noortenõukogu arutas tänavusi tegevusplaane
09.02.2009
Sületeenus Tallinna autobussijaamas jätkub
06.02.2009
TPIK kutsub puudega inimesi osalema inglise keele vestlusgrupis