Ümberkorraldustest tööealiste puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmisel ja püsiva töövõimetuse tuvastamisel

Merlin Kreis
Sotsiaalkindlustusameti peadirektori asetäitja
26. jaanuar 2009

Viimastel kuudel on meedias ägedalt sõna võetud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste ja püsiva töövõimetuse tuvastamise teemadel. Meediahuvi põhjuseks on möödunud aasta 1. oktoobril rakendunud uus kord, mis puudutab peamiselt tööealistele inimestele (16-aastaste kuni vanaduspensioniealiste) puude raskusastme ja sotsiaaltoetuste määramist ning püsiva töövõimetuse tuvastamise korda. Alljärgnev kirjatükk püüabki selgitada eelnimetatud muudatusi.

Alustame kaugemalt. Nimelt juba alates 2000.aastast tehakse ekspertiise raviarsti poolt esitatud terviseseisundi kirjelduse alusel, ilma et ekspertarst inimest näeks. See tähendab, et puue ja püsiv töövõimetus tuvastatakse dokumentide alusel. Raviarst, kes on inimest näinud, omab kõige objektiivsemat ülevaadet tema tervislikust seisundist. Raviarsti andmed on piisavaks aluseks ekspertiisi tegemisel. Inimese jaoks on aga asjaajamine lihtsustunud, kuna puudub vajadus käia mitme arsti vastuvõtul.

Uus asjaolu on, et ei puude ega ka püsiva töövõimetuse otsuseid ei tee enam piirkondlikud arstliku ekspertiisi komisjonid. See aga ei tähenda, et arsti asemel langetab nüüd otsuse ametnik. Ametnikul on otsuse tegemisel aluseks ekspertarsti arvamus. Ekspertarvamuste saamiseks on ametil sõlmitud ekspertarstidega vastavasisulised lepingud. Ümberkorralduse eesmärgiks oli ameti administratiivse suutlikkuse tõstmine ning arstliku ekspertiisi tulemuslikum teostamine.

Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamisest ning sotsiaaltoetusest lähemalt

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel määratav ja makstav sotsiaaltoetus on toetus, mille eesmärgiks on osaliselt katta puudest tulenevat lisakulu, olgu see siis abivahendite soetamiseks või teise inimese abi saamiseks.

Puude raskusastet hinnatakse regulaarselt uuesti ja seda seetõttu, et puue on ajas muutuv, inimese toimetulek ja vajadused muutuvad.

Laste ja vanaduspensioniealiste puude raskusastme ja sotsiaaltoetuse maksmises põhimõttelisi muudatusi ei ole. Puude raskusastme tuvastamise aluseks on jätkuvalt kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus ning kõik sama puude raskusastmega inimesed saavad ühesugust sotsiaaltoetust.

Muudatus puudutab tööealisi puudega inimesi. Kui seni määrati puude raskusaste ka neile lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadusest, siis nüüdsest tuvastatakse puude raskusaste lähtuvalt inimese igapäevasest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest.

Sotsiaaltoetust makstakse igale puudega tööealisele inimesele individuaalses määras, lähtuvalt just tema puudest tingitud lisakuludest.

Eelkirjeldatud individuaalne lähenemine tingis muudatuse tegemise vajaduse ka ekspertiisitaotluses, mis on senisest nüüd oluliselt mahukam ja üksikasjalikum. Taotluse vorm, mis on kättesaadav pensioniametite klienditeenindustes ja Sotsiaalkindlustusameti kodulehel (www.ensib.ee), sisaldab etteantud vastusevariantidega küsimusi inimese võimete ning igapäevaeluga toimetuleku kohta.

Kui inimesel tekib taotluse täitmisel küsimusi, siis tuleks pöörduda pensioniametite klienditeenindajate poole, kuid abi saab ka Sotsiaalkindlustusameti infotelefonilt 16106. Samuti on venekeelsel elanikkonnal võimalus eestikeelset ekspertiisitaotlust täites abimaterjalina kasutada taotluse venekeelset tõlget, mis samuti on saadaval Sotsiaalkindlustusameti kodulehel.

Üheaegselt ekspertiisitaotlusega soovitame taotleda ka sotsiaaltoetust. See hoiab kokku aega ja võimaldab määrata sotsiaaltoetuse kohe pärast puude raskusastme tuvastamist.

Riiklike sotsiaaltoetuste juures ei tohi unustada ka kohaliku omavalitsuste kohustust hoolitseda abivajaja eest. Omavalitsuste kohustuseks on sotsiaalteenuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise korraldamine ning sotsiaaltoetuste määramine ja maksmine.

Elu on näidanud, et alati ei olegi just sotsiaaltoetus see, mis abivajaja mure lahendab, vahest aitab raskust leevendada hoopis sobilik sotsiaalteenus. Omavalitsuste toetuste-teenuste saamiseks ei pea tingimata olema tuvastatud puue.

Muudatustest püsiva töövõimetuse tuvastamisel

Püsiv töövõimetus tuvastatakse lähtudes inimese terviseseisundist, hinnates inimese tervisehäire mõju tema töövõimele. Püsiva töövõime kaotuse ulatuse ehk protsendi määramise alustes muudatusi tehtud ei ole. Alates 1. oktoobrist 2008 muutus üksnes püsiva töövõimetuse taotlemise kord.

Kui seni läks inimene ekspertiisitaotlusega raviarsti juurde, kes selle koos taotleja terviseseisundi kirjeldusega pensioniametisse saatis, siis nüüd tuleb inimesel pöörduda kõigepealt pensioniametisse. Tema terviseseisundi kirjelduse küsib raviarstilt pensioniamet ise, inimene sellepärast muret tundma ei pea.

Kuid püsiva töövõimetuse taotlemise juures on inimesel üks tähtis asi vaja meeles pidada küll. Nimelt see, et enne pensioniametile taotluse esitamist peab ta olema käinud raviarsti vastuvõtul ja visiidist ei tohi olla möödas rohkem kui 3 kuud. Kui selgub, et ettenähtud aja jooksul ei ole arsti külastatud, siis enne püsiva töövõimetuse taotlemist tuleb ennast raviarsti juurde järjekorda panna.

Inimesele, kelle töövõime kaotus on 40-100%, makstakse töövõimetuspensioni

Töövõimetuspension on riigi poolt makstav asendussissetulek osas, mille võrra inimene on töövõime kaotanud ja mida makstakse üksnes püsiva töövõimetuse kehtivuse ajal. Ei saa olla õigustatud ootust töövõimetuspensioni maksmise jätkumiseks, kui terviseseisund on ravi tulemusena paranenud.

Töövõimetuse tuvastamisel ei saa määravaks olla ka raske majanduslik olukord või olukord tööturul, mis on lahendatavad teiste regulatsioonidega.

Kui inimene taotleb püsiva töövõimetuse korduvat kindlakstegemist, siis taotlust töövõimetuspensioni saamiseks uuesti esitada vaja ei ole.

Arvestada tuleb pikenenud menetlusajaga


Ekspertiisitaotluste menetlemine võtab õigusaktidest tulenevalt aega ligikaudu poolteist kuud, kui kõik ekspertiisiks vajalikud dokumendid on olemas. Pikenenud menetluse tõttu inimene rahas ei kaota, pension või toetus määratakse taotluse esitamisest.

Kuidas toimida siis, kui otsus tundub ebaõiglane!

Otsuse saab vaidlustada Sotsiaalkindlustusameti juures tegutsevas vaidluskomisjonis, esitades selleks kirjaliku kaebuse e vaide. Vaidluse lahendamine vaidluskomisjonis on inimestele kiirem ning kohtuga võrreldes ka lihtsam. Vaidluste lahendamiseks tehakse täiendav ekspertiis ning küsitakse vajadusel juurde täiendavaid andmeid, mistõttu on vaidluse menetlemise tähtaeg kuni kolm kuud. Tegemist on maksimaalse ajaga, mis seadus on ette näinud, kuid reeglina lahendatakse vaie esimesel võimalusel.

Täiendav informatsioon puude raskusastme tuvastamise ja puudest tulenevate lisakulude määramise ning püsiva töövõimetuse tuvastamise korra kohta on saadaval Sotsiaalkindlustusameti kodulehel, aadressil www.ensib.ee

VEEL UUDISEID

04.02.2009
Pensionide ja toetuste väljamaksu kohta võib küsida infotelefonilt
02.02.2009
Alates 01. märtsist muutub kooldajatoetuse maksmise kord
29.01.2009
SKA pressiteade: Pension laekub panka viiendal kuupäeval
28.01.2009
Tallinn suurendab retseptiravimite hüvitust
27.01.2009
Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub 29. jaanuaril osalema infotunnil