Riiklikud puuetega inimeste toetused

Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel.

Riik maksab puudega inimestele sotsiaaltoetusi, kui puudega inimesel on oma puude tõttu lisakulutusi, näiteks on vaja abivahendeid, hooldust, rehabilitatsiooni või on lisakulutused seotud transpordi, töötamise või õppimisega. Sotsiaaltoetusi saab taotleda elukohajärgsest pensioniametist.

Puudega lapse ja vanaduspensioniealiste inimeste sotsiaaltoetused sõltuvad puude raskusastmest, mis määratakse inimesele olenevalt terviseseisundist, tegevusvõimest, elukeskkonnast, kõrvalabi, juhendamise või järelvalve vajadusest ja puudest tingitud lisakuludest.
Puude raskusastmeid on kolm: sügav, raske ja keskmine puue.

Lapsel (kuni 16-aastasel lapsel) tuvastatakse puude raskusaste lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest järgmiselt:

* sügav, kui inimene vajab ööpäevaringselt pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet;
* raske, kui inimene vajab igal ööpäeval kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet;
* keskmine, kui inimene vajab regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas.

Tööealisel inimesel (16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel) tuvastatakse puude raskusaste lähtuvalt igapäevasest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest järgmiselt:

* sügav, kui inimese igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud;
* raske, kui inimese igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud;
* keskmine, kui inimese igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi.

Puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude tuvastamiseks tuleb inimesel täita vormikohane ekspertiisitaotlus. Taotluse vorm on kättesaadav pensioniametis, kus vajadusel klienditeenindaja abistab inimest taotluse täitmisel või Sotsiaalkindlustusameti kodulehel rubriigis blanketid/ekspertiisi blanketid. Kui inimene taotluse täitmisega iseseisvalt toime ei tule ja tal ei ole võimalik minna pensioniameti klienditeenindusse, võib taotluse täita ka puuet taotleva inimese pereliige, hooldaja, sotsiaaltöötaja või keegi muu abistaja. Lisaks taotluse täitja allkirjale peab taotlusel olema ka ekspertiisi taotleva inimese või tema seadusliku esindaja allkiri.

Puudega lapse toetust makstakse kuni 16-aastasele puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks. Keskmise puudega lapse toetus on 1080 krooni ning raske ja sügava puudega lapse toetus 1260 krooni kuus.

Puudega tööealise inimese toetust saadakse alates 16 eluaastast kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni. Kui puude raskusaste on määratud enne 2008. aasta 1. oktoobrit, on see keskmise puude korral 260 krooni, raske puude korral 560 krooni ja sügava puude korral 840 krooni kuus. Alates 1. oktoobrist 2008. a ei sõltu puudega tööealise inimese toetus puude raskusastmest, vaid määratakse lisakulude alusel suuruses 260 – 840 krooni.

Tööealise inimese puudest tulenev lisakulu on puudest tingitud takistuste vähendamiseks vähemalt kord kuus tehtavad kulutused ravimitele, transpordile, abivahendite korrashoiule, majapidamisele, kommunikatsioonivahendite kasutamisele, riietusele ja jalatsitele, mida ei finantseerita ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest.

Tööealisele inimesele puudest tulenevad lisakulud tuvastatakse, arvestades tööealise inimese vajadusi (ravimid, transport, abivahendid, erivajadused riietusele ja jalatsitele, suurenenud majapidamiskulutuste hüvitamise vajadus, kommunikatsioonivahendid) ja tema kompenseerimata funktsioonihäirete suurusi. Lisakulude suuruse arvutamiseks on välja töötatud algoritm.

Puudega vanaduspensioniealise inimese toetust saavad vanaduspensioniikka jõudnud puudega inimesed. 2008. aastal on see keskmise puude korral 200 krooni, raske puude korral 420 krooni ja sügava puude korral 640 krooni kuus.

Lapsevanem, kellel ei ole võimalik puudega lapse hooldamise tõttu töötada, saab igakuist hooldajatoetust 240-400 krooni vastavalt hooldatava puude raskusastmele ja vanusele.

Puudega täiskasvanu hooldaja määrab puudega inimese elukohajärgne kohalik omavalitsus. Vajadusel makstakse hooldajale hooldajatoetust, mille suuruse ja maksmise korra kehtestab kohalik omavalitsus.

Ühele puuetega abikaasadest või last üksi kasvatavale puudega inimesele makstakse kuni lapse 16 aastaseks saamiseni puudega vanema toetust 300 krooni lapse kohta kuus. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, makstakse toetust 19 eluaastani.

Rehabilitatsioonitoetust saavad taotleda 16-65aastased puudega inimesed ning seda makstakse tegelike rehabilitatsioonikulude osaliseks hüvitamiseks kuni 800 krooni aastas.

Õppetoetust 100-400 krooni kuus saavad 10.-12. klassis, kutse- või kõrgkoolis õppivad puudega noored vastavalt puude tõttu tekkinud tegelikele lisakulutustele. Seda toetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest.

Tööalase täiendamise korral on puudega inimesel võimalik taotleda täiendkoolitustoetust kuni 9600 krooni kolme kalendriaasta jooksul.

Töötavatele puuetega inimestele makstakse puudest tulenevate ja töötamisega seotud kulutuste olemasolul töötamistoetust kuni 4000 krooni kolme kalendriaasta kohta.

Puude raskusaste ja puudest tulenevad lisakulud tuvastatakse kestusega 6 kuud, 1 aasta, 2 aastat, 3 aastat. Lapsele määratakse puude raskusaste mitte kauemaks kui 16-aastaseks saamiseni. Tööealisele puudega inimesele määratakse puude raskusaste mitte kauemaks kui vanaduspensioni eani. Kestuse alguskuupäev (puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude tuvastamise päev) on esmakordsel taotlemisel taotluse esitamise päev ja korduvekspertiisi puhul eelmise puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise ekspertiisiga määratud puude raskusastme ja lisakulude kestuse viimane päev. Kui puude raskusastme tuvastamise ajal on isikul kehtiv töövõime kaotuse protsent, tuvastatakse isiku puude raskusaste püsiva töövõimetuse kestuse lõpuni, kuid mitte kauemaks kui kolmeks aastaks.

Puude ekspertiisi teeb Sotsiaalkindlustusamet, kaasates ekspertarste.


Lisaks sotsiaaltoetustele kompenseerib riik puuetega inimestele töövõimetuspensioni kaudu töövõime kaotuse tõttu saamata jäänud töötasu. Selleks määratakse inimesele töövõime kaotuse protsent. Töövõime kaotuse määramisel on otsustavaks inimese terviseseisund ning osaline või täielik võimetus töötada ja endale elatist teenida. Töövõimetuspensionile annab õiguse töövõime kaotus 40-100%. Pensioni suurus sõltub inimese tööstaažist ja töövõime kaotuse protsendist.

Puudega inimesega peredel on õigus kõigi teistega võrdsetel alustel taotleda toimetulekutoetust. Seda juhul, kui pere sissetulek pärast eluasemekulude tasumist jääb allapoole toimetulekupiiri, mis hetkel on 1000 krooni esimese pereliikme kohta ja 800 krooni iga järgneva pereliikme kohta. Puudega inimeste sotsiaaltoetusi, välja arvatud hooldajatoetus ja puudega vanema toetus, toimetulekutoetuse määramisel pere sissetulekute hulka ei arvata.

Riiklikule vanaduspensionile on õigus puudega inimestel samadel alustel kui teistel. Neil peab olema vähemalt 15-aastane pensionistaaž. Kui puudega inimene pole 15 aastat töötanud, on tal õigus rahvapensionile.

Allikas: Sotsiaalministeerium