Tallinna Puuetega Inimeste Koja tegevuste ülevaade 2011. aastal

Tallinna Puuetega Inimeste Koda (edaspidi Koda) on 1997. aastal loodud mittetulundusühing, mis koondab Tallinnas tegutsevaid puuetega inimeste ühinguid. Koja eesmärgiks on puuetega inimeste ja oma liikmesorganisatsioonide huvide kaitsmine ja esindamine, koostöö edendamine avaliku, mittetulundus- ja erasektori vahel puuetega inimeste võrdsete võimaluste loomisel kohalikul tasandil.

Koja tegevussuunad jaotuvad järgnevalt:
Puuetega inimeste huvide esindamine ja kaitsmine Tallinna tasandil
Liikmesorganisatsioonide toetamine
Informatsiooni edastamine ja esmatasandi nõustamine
Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuse haldamine
Puuetega inimestele suunatud erinevad projektid ja teenused

Juhtorganid (juhatus ja üldkoosolek):
Juhatuse esimees:
Tiiu Hermat (Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühing)
Juhatuse liikmed:
Külli Urb (Liikumispuudega Laste Tugiühing)
Rita Gorushkina (Tallinna Invaspordiühing)
Eero Kaalep (Tallinna Parkinsonihaiguse Selts)
Ulvi Tammer- Jäätes (Tallinna Suhkruhaigete Selts)

2011.a. kutsus juhatus korralise üldkoosoleku kokku kolmel korral: 24.03, 11.06, 13.12
Juhatuse koosolekud toimusid 2011. a. neljal korral: 16.02, 24.03, 24.08, 25.10

Tegevtöötajad:
Tauno Asuja- tegevjuht
Tiia Tiik- taksoteenuse koordinaator
Kersti Martinson- finantsjuht
Tiiu Kristjan- Tegevuskeskuse administraator
Marika Mühlbach- registraator
Marje Kasemets- koristaja, registraator
Natalja Skalozub- koristaja (lapsehoolduspuhkusel alates 22.08.2011)
Natalja Katina- koristaja (lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja asendaja alates 23.08.2011)
Priit Ammon- õuekoristaja

Rahastamine

Koja tegevust rahastatakse:
1) Hasartmängumaksu Nõukogu poolt eraldatud summadest läbi Eesti Puuetega Inimeste Fondi. Rahalised vahendid kuluvad Koja tegevusprogrammi elluviimiseks, Koja halduskuludeks ning liikmesorganisatsioonide projektide rahastamiseks
2) Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu Tallinna eelarvest. Rahalised vahendid kuluvad Tegevuskeskuse halduskulude katmiseks, soodushinnaga taksoteenuse koordineerimiseks ja väiksemate projektide elluviimiseks.
3) Erinevate projektifondide kaudu. 2011. a. rahastati projekte järgmistest fondidest: Hasartmängumaksu Nõukogu, Euroopa Sotsiaalfond, Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
4) Omatulu teenimise kaudu. Suurimaks omatulu teenimise allikaks on Tegevuskeskuse saali rent.

Töötasud kokku moodustusid kogusummas 63 599 eurot ning töölepingute alusel töötajaid oli kokku 8. Sotsiaalmaksu on arvestatud kogusummas 18 320 eurot ja töötuskindlustusmaksu 890 eurot.
Aastal 2011 oli Koja sihtfinantseerimise summa 160 858 eurot, liikmete tasud ja omaosaluse summa 2995 eurot ning rendi- ja teenustetulu summas 19 369 eurot.

Invapoliitika Tallinnas

Peamiseks regulaarseks koostöövormiks puuetega inimeste esindusorganisatsioonide ja Tallinna Linnavalitsuse vahel on Invakomisjon, kus arutletakse üheskoos puuetega inimeste valdkonda puudutavate kitsaskohtade üle ja otsitakse üheskoos lahendusi probleemide leevendamiseks.

2011. aasta jooksul olid Tallinna Invakomisjonis käsitlusel järgmised teemad: tehniliste abivahendite kättesaadavusest Tallinna, koduõendus teenuse kättesaadavusest Tallinnas, ülevaade Päevakeskus Käo tegevusest, ülevaade puuetega inimeste probleemidest sporditegevusel ja vabaaja veetmisel, ülevaade spordi ja vabaaja projektide rahastamise põhimõtetest, terviseedendus ja projektide rahastamine Tallinnas, ülevaade erivajadustega laste hariduse omandamise võimalustest ja probleemidest Tallinnas, puuetega inimestele vajalike hoolekandeteenuste mahud ja vajadused: invatransport, isiklik abistaja ja tugiisiku teenus, ligipääsetavuse kaardistamine liikumis- ja nägemispuudega inimestele Tallinnas, ehitusprojektide kooskõlastamine, olemasoleva seisu fikseerimine ja edaspidine tegevus (uusehitiste järelvalve, objektide vastuvõtmine), eluruumide kohandamine Tallinnas: vajadused ja perspektiiv, ehitatavate sotsiaal- ja munitsipaalmajade ligipääsetavus, invaparkimisega seonduv- parkimine era- ja linna avalikes parklates ja invakohtade korrashoid, määrustest kinni pidamine ja parkimiskaartide välja andmine, liikumispuudega inimesi teenindava juhi parkimisõigused, parkimiskohtade kaardistamine ja ülevärvimine, reljeefsete tänavakivide paigaldamisest ning erivajadustega inimeste noortekodu idee tutvustamine.

Aasta jooksul on toimunud kohtumised liikmesühingute esindajatega seoses ettepanekute tegemisega puuetega inimeste valdkonnas Tallinna linna sotsiaalhoolekande arengukavasse 2012-2027. Arengukava on leitav siit: http://www.tallinn.ee/est/g7193s59832

Juunikuus toimus Koja arengukava seminar, mille eesmärgiks oli koos liikmesühingute esindajatega teha kokkuvõtteid Koja käesoleva arengukava perioodist 2007-2011 ning ühiselt planeerida Koja uue arengukavaperioodi 2012-2016 tegevusprioriteete. Eimar Veldre eestvedamisel koostatud arengukava võeti vastu 13. detsembril toimunud üldkoosolekul. Arengukava on leitav siit: http://www.tallinnakoda.ee/1,40

Liikmeskond ja võrgustik
2011. aasta lõpu seisuga oli Koda katusorganisatsiooniks 22 liikmesühingule Tallinnas. Aprillikuus võeti Koja liikmeks Põhja- Eesti Autismi Liit.
Liikmesühingute nimekiri ja kontaktandmed on leitavad siit: http://www.tallinnakoda.ee/1,41
Tallinna linnas registreeritud ligi 24 000 puudega inimesest kuulusid ligi 4700 mõnda Koja liikmesühingusse.
Koda kuulub Eesti Puuetega Inimeste Koja ja Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu liikmesorganisatsiooni hulka.

Informatsiooni edastamine ja esmatasandi nõustamine
Koja üheks peamiseks ülesandeks on igapäevane teavitustöö sihtgrupile uute teenuste, toetuste ja muude muudatuste kohta. Oleme kättesaadavad e-posti, telefoni ja personaalse kontakti teel vastamaks sihtgrupi esindajate küsimustele, mis puudutab puuetega inimeste eluolu ja kõike sellega seonduvat. Jooksvalt oleme nõustanud nii puuetega inimesi, puuetega inimeste spetsialiste kui ka TPIK liikmesühingute esindajaid. Tihe koostöö on olnud SA Õigusteenuste Bürooga, tänu kellele saame pakkuda Tegevuskeskuses puuetega inimestele üks kord kuus tasuta õigusnõustamist.

Oleme aktiivselt täiendanud oma kodulehekülge www.tallinnakoda.ee, kuhu oleme koondanud vajaliku info puuetega inimestele nii riiklikest kui ka Tallinna linna teenustest, toetustest ja uudistest infopäevade ning ürituste kohta. Veebilehe keskmine külastatavus on olnud kõrge- ajavahemikul jaanuar- detsember on keskmiselt ühes päevas Koja veebilehte külastatud 161 korda, ühes kuus on külastusi veebilehel olnud keskmiselt 4925 korda. Veebilehe sisu kohta on head tagasisidet andnud nii puuetega inimeste spetsialistid kui ka puuetega inimesed ise.

Aprillikuu lõpus andsime välja elektroonilise infoteatmiku "Abiks puudega inimesele 2011", mis on suunatud eeskätt puuetega inimestele ja nende lähedastele. Infoteatmikkuse on koondatud ülevaatlik info nii riiklikest kui ka Tallinna linna poolt pakutavatest puuetega inimestele suunatud teenustest ja toetustest ning lisaks ülevaade Tallinnas tegutsevate puuetega inimeste ühenduste kohta. Infoteatmik on kättesaadav Koja veebilehel: http://www.tallinnakoda.ee/1,68

Aasta jooksul oleme puuetega inimeste, lastevanematele, lähedastele ning puuetega inimeste spetsialistidele viinud läbi 5 erinevat infotundi, mille raames oleme käsitlenud järgmisi teemasid: Töötukassa teenused ja toetused puuetega inimestele, Puudealase Teabe ja Abivahendite Keskuse tutvustus ning Tallinna linna teenused ja toetused puuetega inimestele, õigusaktidega loodud võimalused erivajadustega lastele hariduse tagamisel, kaasava hariduse rakendamise võimalustest Eesti haridussüsteemis, Haigekassa teenused ja toetused puuetega inimestele ja puuetega lastele ning aktiviseerimiskursuste tutvustus puuetega laste vanematele ja puuetega inimestele,

2011. aastal jätkasime infolehe „Kojaline“ väljaandmist. Kaks korda aastas ilmuva infolehe eesmärk on parandada puuetega inimestele ja nende lähedastele suunatud informatsiooni kättesaadavust- kajastada puuetega inimeste elu, tutvustada neile suunatud toetusi- teenuseid, puuetega inimeste ühenduste tegevusi jne.

Info edastamise parandamiseks on loodud eestikeelne e-posti list puuetega inimestele, puuetega laste vanematele, lähedastele ja teistele huvilistele (kokku 31.12.2011 seisuga 271 kontakti), venekeelne e-posti list venekeelsetele puuetega inimestele ja teistele huvilistele (kokku 31.12.2011 seisuga 124 kontakti), eestikeelne e-posti list puuetega inimestega tegelevate asutustele esindajatele ja spetsialistidele (kokku 31.12.2011 seisuga 41 kontakti), eestikeelne e-posti list Tallinna linnaosade sotsiaalhoolekande osakondade puuetega inimeste spetsialistidele (kokku 31.12.2011 seisuga 26 kontakti), mille kaudu saame levitada infot puuetega inimeste valdkonnas toimuvatest muudatustest, uudistest ning Koja tegevusest.

Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskus
Tallinna linna ja Koja koostööna avati 2002.a. Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskus. Tegevuskeskus on olnud suur töövõit puuetega inimestele, kuna võimaldab Tallinna puuetega inimeste ühingutel oluliselt aktiviseerida oma tegevusi ja pakkuda sihtgrupile senisest avaramaid võimalusi huvi-, kultuuri-, spordi-, huvi- jm. tegevusteks.

Nagu eelnevatel aastatel, oleme ka 2011. aasta jooksul Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses läbi viinud iga-aastaseid traditsioonilisi üritusi puuetega inimestele: koostöös Kristiine Sotsiaalkeskusega kevadkontserdi, spordipäeva ning aasta lõpus jõulukontserdi.

Varasemast tuntud grupitegevustest on puuetega inimestel võimalik osaleda line- tantsu (eraldi ka ratastooli kasutajatele), bailatino ja seltskonnatantsu tundides. Jätkunud on puuetega inimeste loomingulise avardumise kursus, kus vabatahtlike kunstieriala tudengite käe all on võimalus avastada erinevaid kunstitehnikaid. Keelehuvilistel on võimalus harjutada vestlusgruppides inglise keele oskust ning alates sellest aastast on ka venekeelsetel inimestel võimalik grupis praktiseerida eesti keele oskust.
Jätkuvalt on väga populaarsed olnud eesti ja vene keeles toimuvad arvutikursused nii algajatele kui edasijõudnutele. Lisaks kursustele on võimalik kasutada arvutiklassi igal tööpäeval kella 10-18. Puuetega laste vanematele ja venekeelsetel puuetega inimestel on võimalik osaleda eneseabigruppides, mille eesmärgiks on pakkuda osalejatele infot ja tuge lahendamaks igapäevamuresid. Sellest aastast on huvilistel olnud võimalik osaleda lisaks malele ja bocciale ka karate trennis. Suurt huvi on üles näidatud osalemise vastu erinevate Euroopa maade (Rumeenia, Austria, Armeenia, Kataloonia, Poola, ja Itaalia) kultuuri tutvustavatel õhtutel.

Huvi ühisüritusteks, näitustel ja arvutiklassi külastamisel on suur- ajavahemikul jaanuar- detsember on Tegevuskeskuses registreeritud külastusi kokku 24 739 (jaanuar- 1784; veebruar- 2318; märts- 3271; aprill- 2468; mai- 2356; juuni- 1419, juuli/august- 1473, september- 2162, oktoober- 2822, november- 2360, detsember- 2305).

Vabatahtlikud
Läbi aastate oleme pööranud suurt tähelepanu vabatahtlike kaasamisele Koja tegevustesse. Aastat 2011 iseloomustab aktiivne koostöö Tallinna Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemiaga, tänu kellele oleme leidnud mitmeid vabatahtlikke, kes on muu hulgas aidanud läbi viia puuetega inimeste loomingulise avardumise kursust ning abistanud suuremate ürituste korraldamisel.

Juba kolmandat aastat on Koja tegevustes kaasa löönud Euroopa Vabatahtliku Teenistuse programmi raames välisvabatahtlikud. Kui eelmistel aastatel olid välisvabatahtlikud pärit Makedooniast, Hispaaniast ja Ungarist, siis 2011. aasta sügisest on vabatahtlikku teenistust tegemas Poolast pärit Kamila Owcarz, kelle teenistus lõpeb 2012 suve alguses.

Propageerimaks vabatahtlikku tegevust ka puuetega inimeste ja puuetega laste vanemate seas viisime oktoobris läbi vabatahtliku tegevuse seminari, kus tutvustasime vabatahtliku tegevuse võimalusi ning erinevaid viise, kuidas suurendada sihtgrupi endi vabatahtlikku panust osalemaks kodanikualgatuslikes ettevõtmistes.

Suuremad projektid
2009.a. maikuus alustasime Euroopa Sotsiaalfondi rahastusel taas jätkuprojektiga "Puuetega inimeste arvutiõpe ja internetipunkt", mille raames on puuetega inimestel võimalus kasutada Tegevuskeskuses asuvat tugiisikuga arvutiklassi ning osaleda arvutikursustel. Kursused toimuvad nii eesti kui vene keeles ning algajate ja edasijõudnute tasemel. 2011.a. oleme koolitanud kokku 14 gruppi (sh veebikujunduse intensiivgrupp), kus on osalenud 141 inimest. Kurtidele oleme läbi viinud 2 viipekeelset kursust. Avatud internetipunktis oli aasta jooksul registreeritud 708 külastust. Projekt kestab kuni 2012.a. aprillikuuni.

2010.a. jaanuaris alustasime Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud projektiga "Tööotsija tööriistakast- abiks puudega inimesele ja puudega lapse vanemale", mille eesmärgiks on tõsta puuetega inimeste, puuetega laste vanemate ja hooldajate teadlikkust ja tegutsemisaktiivsust, et parandada nende toimetulekut ja toetada tööturule sisenemist või töökoha säilitamist. Projekti raames viisime läbi aasta esimeses pooles (jaanuar-mai) aktiviseerimiskursused puuetega laste vanematele ning aasta teises pooles (september-detsember) puuetega inimestele. Kursuste käigus oli osalejatel võimalik saada karjäärinõustamist, õppida eesmärkide püstitamist ja aja planeerimist, harjutada suhtlemisoskusi, teadvustada isiklikke toimetulekuressursse, sh stressiga toimetulekuks, täiendada põhilisi arvutioskusi, katsetada erinevaid töö otsimise strateegiaid. Kursused toimusid nii eesti- kui ka venekeelsetes gruppides. Eesmärgiga pakkuda puuetega laste vanematele infot ja tuge, lahendamaks igapäevamuresid viisime projekti raames läbi üks kord kuus eneseabigruppe nii eesti kui vene keeles. Lisaks eelpool mainitud tegevustele pakkusime puuetega inimestele ja puuetega laste vanematele võimalust saada individuaalset sotsiaalset ja psühholoogilist nõustamist. Projekti kaudu on osalenud kursustel, eneseabigruppides ja nõustamistel kokku 106 inimest. Projekt kestab kuni 2012.a. detsembrikuuni.

2011. a. märtsis käivitus Kodanikuühiskonna Sihtkapitali rahastusel projekt "Tallinna puuetega inimeste ja puuetega laste vanemate kodanikuoskuste arendamine”, mille üheks eesmärgiks oli tõsta puuetega inimeste ühenduste potentsiaalsete aktivistide teadlikkust ja motiveeritust kaasa lööma puuetega inimeste ühenduste juhtimises ja tegevuste läbiviimisel. Projekti käigus osales kokku 30 inimest nii eesti- kui venekeelsetel kodanikuhariduse koolitustel, mille teemad tõstsid osalejate teadlikkust riigi, KOV ja kolmanda sektori tegevuspõhimõtete ja struktuuride osas. Projekti raames toimunud vabatahtlikku tegevuse seminar võimaldas osalejate saada parema ülevaate, millised on võimalused oma potentsiaali senisest efektiivsemalt rakendada ja millised on kaasalöömise võimalused vabatahtlikuna mõnes organisatsiooni tegevuses ning mida annab vabatahtlikuna töötamine inimesele endale. Projekti käigus valminud elektrooniline võrdsetoe nõustamise infoteatmik (http://www.tallinnakoda.ee/site/data/tpik_vordsetoe_infoteatmik_20110.pdf) annab ülevaate, mida antud tegevus endast kujutab. millised on võrdse toe nõustamise võimalused ning kuidas aitab see kaasa sihtgruppide olukorra parandamiseks. Kodanikuhariduse koolitustel käsitletud võrdse toe nõustamise temaatika aitas kaasa huvi äratamiseks osalejatele kaasa lüüa võrdse toe nõustajana ja tekkis inimeste võrgustik, kes oleks valmis osalema antud teenuse käivitamisest Tallinnas.

Koja projektid aastal 2011:
"Tööotsija tööriistakast- abiks puudega inimesele ja puudega lapse vanemale" (rahastaja Euroopa Sotsiaalfond)
"Puuetega inimeste arvutiõpe ja internetipunkt" (rahastaja Euroopa Sotsiaalfond)
"Tallinna Puuetega Inimeste Koja tegevusprogramm 2011" (rahastaja Hasartmängumaksu Nõukogu)
"Tallinna puuetega inimeste ja puuetega laste vanemate kodanikuoskuste arendamine” (rahastaja Kodanikuühiskonna Sihtkapital)
"Abiks puudega inimesele 2011" (rahastaja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet)
"Invatakso meelespea puudega inimesele" (rahastaja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet)

Invatakso teenuse koordineerimine
Tallinna Puuetega Inimeste Koda koordineerib invatakso teenust alates 1998. aastast. Taksoteenus on sotsialteenus, mille eesmärk on parandada puuetega inimeste elukvaliteeti ja avardada nende võimalusi ühiskonnas toimetulekuks läbi juurdepääsu võimaldamise üldistele avalikele teenustele.

Teenuse sihtrühmaks on vähemalt kolm aastat vanad isikud, kelle alaliseks elukohaks on Tallinna linn ja seda tõendavad rahvastikuregistri andmed, kes on raske või sügava liikumis-, nägemis- ja/või liitpuuetega, ning kes oma puude tõttu ei saa kasutada ühistransporti iseseisvalt ega kõrvalabita.

Taksoteenuse kasutajate arv oli aasta lõpus kokku 1020 inimest. Teenuse kasutajate arv on aasta jooksul suurenenud 9,5% ehk 171 uue taksokaardi kasutaja võrra. Lisaks invatakso teenusele koordineerib Koda 2005.aastast transporditeenust töötavatele ratastoolikasutajatele. Aasta lõpu seisuga kasutas tööbussiringi teenust 13 inimest.

Teenust finantseeritakse Tallinna linna eelarvest. Tulika Takso AS invataksot kasutab taksokaardi alusel 844 klienti (2010- 758; 2009- 710). Termaki Autopargi AS osutas ratastoolibussi invatakso teenust taksokaardi alusel 176 kliendile (2010- 169; 2009- 155).

Invatranspordi teenuse kuulimiit on püsinud taksokaardi alusel 32 eurot kuus, kuid peale juulikuus toimunud 20% hinnatõusu on klientidel vähendanud teenuse kasutamise võimalus ja hetkel ei vasta see tegelikele vajadustele ning ei võimalda parandada elukvaliteeti. Ratastoolibussi kasutajate kuulimiit on 143,2 eurot ja see on jäänud samale tasemele ehk arvestuslikult kuni 8 pooletunnist sõitu kuus, mis võimaldab invabussi teenust kasutada keskmiselt 1 kord nädalas edasi-tagasi sõiduks. Omaosalusena tasub invatakso klient Tulika taksos ¼ arvest arve alusel ja Termaki invabussi kasutamisel 0,60 eurot sõidualustustasu ja 0,10 eurot kilomeetri kohta peale arve esitamist.

Vaata lisaks: TPIK 2011. majandusaasta aruanne.pdf