TPIK tähistas 10. aastapäeva konverentsiga

Tallinna Puuetega Inimeste Koda (TPIK) tähistas 10. aastapäeva konverentsiga
Tauno Asuja
TPIK tegevjuht

Oma 10. aasta täitumist tähistas Tallinna Puuetega Inimeste Koda 16. mail konverentsiga Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses. Konverentsi keskseteks teemadeks olid puuetega inimeste võrdsed võimalused ja kaasamine otsustusprotsessidesse, käsitleti kodanikeühenduste rolli võrdsete võimaluste saavutamisel, kõneldi väljakutsetest puuetega inimeste õiguste tagamisel ja sotsiaalse õigluse saavutamisel ning individualismist ja kollektivismist ühiskonnas.

Konverentsil osalejate seas oli nii TPIK liikmesühingute, Tallinna linna ning Sotsiaalministeeriumi ja teiste koostööpartnerite esindajaid.

Avasõnadega esinenud Sotsiaalministeeriumi asekantsler Riho Rahuoja tundis head meelt selle üle, et maakondlikest puuetega inimeste kodadest ja nende allorganisatsioonidest on saanud Sotsiaalministeeriumile arvestatav koostööpartner.

Konverentsi avanud Tallinna abilinnapea Merike Martinson sõnul püüab linn Tallinna Puuetega Inimeste Koda igati toetada. “Selle pooleteise aasta jooksul, mis olen tegutsenud sotsiaalala linnapeana ja invakomisjoni juhina, on koostöö olnud tulemuslik,” ütles Martinson. “Valmis infoportaal ühiskondlike hoonete ligipääsetavuse kaardistusega, linnatransport sai uue teavitussüsteemi, mis arvestab nägemis- ja kuulmispuuet, laienes invatransporditeenus, käiku läks intervallhooldus, mis võimaldab hingetõmbeaega nii puuetega täiskasvanute kui laste hooldajatele,” tutvustas Martinson linna abi puuetega inimestele.

10 aastat Tallinna Puuetega Inimeste Koda

Konverentsil esimese ettekandega esinenud Tallinna Puuetega Inimeste Koja esinaine Tiiu Hermat andis oma ettekandes ülevaate TPIK 10 aasta tegevustest.
Suurimateks saavutusteks TPIK tegutsemisaja jooksul pidas Tiiu Hermat järgmisi aspekte:

• Tänaseks on TPIK katusorganisatsiooniks 21-le Tallinna puudega inimeste ühingule. Tallinna 18 500 puudega inimesest kuulub TPIK liikmesorganisatsioonidesse ligi 4000 inimest.
• Muutumine arvestatavaks koostööpartneriks Tallinna linnale invapoliitika kujundamisel- osalemine Tallinna Linnavalitsuse Invakomisjonis, Linnavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjonis, osalemine linna arengukavade väljatöötamisel.
• Tallinna linna ja Koja koostööna Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuse avamine aastal 2002. Tegevuskeskus võimaldab Tallinna puuetega inimeste ühingutel oluliselt aktiviseerida oma tegevusi ja pakkuda puuetega inimestele senisest avaramaid võimalusi huvi-, kultuuri-, spordi-, koolitus- jm. tegevusteks.
• Pikaajalised ja mahukad projektid- „Värviline vihmavari”, mille eesmärk on aktiviseerida puuetega inimeste sisenemist tööturule. Tänu Microsoft Eesti rahastusele „Puuetega inimeste arvutiõpe ja internetipunkt”, mille eesmärk on läbi arvutikoolituste suurendada puuetega inimeste konkurentsivõimet tööturul. Hetkel on käivitunud aktiivne koostöö tööandjatega, lisandus liikumispuuetega inimeste IT-alane tööhõiveprojekt.
• Alates 1998.a. invataksoteenuse koordineerimine, pidev tegelemine puuetega inimeste transpordiküsimustega Alates 2005.aastast on ratastoolikasutajatel võimalik invatransporditeenuse abil võimalik tööle pääseda ja see on parandanud tosina puudega inimese töötamise võimalusi.

TPIK tulevikuvisioonina näeb Hermat ette järgmist: „Ühtegi olulist puuetega inimesi puudutavat otsust ei ole vastu võetud ilma puuetega inimeste ühinguid kaasamata. Linna poolt puuetega inimeste ühingute aktiivne kaasamine otsustusprotsessidesse ja ressursside olemasolu vajalike eksperthinnangute andmiseks. Samuti tahaksime näha tulevikus rohkem puuetega inimesi elujõulistes ühingutes, kel võimalus pakkuda rohkem aktiviseerivaid tegevusi, mis tõstaks puuetega inimeste elukvaliteeti.”

Kodanikeühenduste roll võrdsete võimaluste tagamisel

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juhataja Urmo Kübar andis oma ettekande jooksul ülevaate kodanikuühenduste rollist võrdsete võimaluste saavutamisel.
Urmo Kübara sõnul võib väga üldiselt kodanikuühenduste tegevuse jagada kolmeks:
• eestkoste (mingi grupi ühiste huvide koondamine ja esindamine),
• teenuste osutamine (mingi probleemi vahetu “käed külge”- meetodil lahendamine)
• inimeste vaba aja sisustamine (kõigile tuttavad laulukoorid, spordi- ja muud huviklubid).

Urmo Kübar: „Tavaliselt on need tegevused läbi põimunud: näiteks teenuse osutaja on ka hea ekspert, osutamaks vajadustele ja lahendustele õigusloomes. Ühiskonnale olulised on hästi tehtuna kõik nimetatud tegevused.”

Järgmiseks andis Kübar ülevaate ühenduste rollidest ühiskonnas:
• kompetentsikeskused – valdkonna spetsialistid, arengute tundjad ja prognoosijad;
• arvamuste ja huvide koondajad – omades vahetut kontakti sihtgruppidega (olles ise sageli selle grupi esindajaks), oskavad osutada praegustele vajadustele ja kitsaskohtadele, pakkuda lahendusi ning anda tagasisidet erinevatele ettepanekutele;
• teenuste osutajad – sageli paindlikumad, inimlähedasemad ja seetõttu paremate tulemustega;
• sotsiaalse innovatsiooni eestvedajad – uute ideede ja toimivate lahenduste väljapakkujad ning katsetajad (nt. Maarja küla tüüpi kogukonnad)
• häirekella lööjad – tänu oma ekspertiisile ning kontaktidele märkavad ühendused sotsiaalsete probleemide lähenemist sageli varem kui teised, oskavad juhtida neile ühiskonna tähelepanu ja hoiatada kaasnevate mõjude eest (nt. HIV ennetus)

Millised on kodanikeühenduste ootused avalikule sektorile, vastas Kübar järgmiselt: „Avalikule sektorile on ühendustel ootused läbipaistvaks ja arvestavaks tegevuseks kodanike kaasamisel (et vajaduste ja arvamuste uurimine oleks loomulik ja regulaarne igapäevatöö osa, et see toimuks selgete põhimõtete alusel, püstitades ühendustele selgeid küsimusi, andes aega neile vastuste koostamiseks ning omakorda pakkudes tagasisidet ettepanekutele) ja rahastamisel (et ühendustelt ei oodataks riigile vajalikku kvaliteetset tööd pelgalt vabatahtlikkuse korras, arvestataks, et lisaks konkreetsete tegevuste läbiviimisele on vajalik investeerida ka ühenduste tegutsemissuutlikkuse tõstmisesse ning lühikeste projektitoetuste asemele tuleksid pikaajalised selgete õiguste ja kohustustega lepingud). Sel moel ühiselt pingutades liigumegi iga sammuga lähemale võrdsete võimaluste ühiskonnale.”

Individualism versus kollektivism

Tartu Ülikooli Eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop leidis oma kõnes, et kodanikumeelsus ei saa kuidagi Eestis jalgu alla- inimestel on suured individualistlikud väärtused ning pole midagi, mis seda tasakaalustaks. Kodanikumeelsust seostatakse kollektivismiga, mis piirab eestlaste vabadust.

Oma kõnes püüdis Margit Sutrop leida vastust küsimusele, kuidas on eestlaste suhe Põhjamaade väärtushinnangutesse: ”Kultuuri ja ajaloo osas on meil palju ühist, aga väärtuste osas on meil kuristikuline erinevus. Põhjamaid tuntakse kui riikidena, mis põhinevad kommunitaarsetel printsiipidel- Peaminister P. A. Hanssonilt idee heaoluühiskonnast kui inimeste kodust “people’s home” (1928): “Kodu aluseks on kokkukuuluvus- ja ühis- tunne. Hea kodu on selline, mis ei eelista kedagi ega jäta kedagi kõrvale, ta ei tunne lemmikuid ega kasulapsi.””

Otsides vastust küsimusele, millised on eestlaste väärtused, pakkus Margot Sutrop välja järgmised iseloomustavad märksõnad:
• Individualistlikud väärtused domineerivad kollektiivsete üle
• Kollektiivseid väärtusi kardetakse, samastatakse totalitarismiga
• Valitseb egoism, puudub hoolivus
• Inimväärikuse mõistel pole sisu
• Ei tunnistata kõigi inimeste võrdsust

Margit Sutrop leidis, et sisuline võrdsete võimaluste loomine tähendab mitte kõigi kohtlemist ühesugustena, vaid just nimelt nende eripärade arvestamist: „Inimeste eripärade arvestamise ja nende stardipositsioonide korrigeerimise kaudu saame luua sellise ühiskonna, kus kõik saaksid osaleda.”

Oma kõnes rõhutas Margit Sutrop kodanikuühiskonna olulisust: „Kuulumine ühendustesse annab juurde julgust. Kodanikuühenduste mõte- inimene muutub läbi kuulumise ühendustesse suuremaks, läbi selle parema arusaamine sellest, kes ta on, milleks ta on ja ta saab peale enda kuuldavaks tegemise ka võimaluse teisi kuuldes rikkamaks saada. Oma elu korraldamine silmas pidades oma egoistlikke kasusid, jätab meid pikemaks perspektiivis üksindusse. Kellegi aitamine ja kellegi eest hoolitsemine aitab muuta meil meie elu rikkamaks ja paremaks.”

Väljakutsed puudega inimeste õiguste tagamisel ja sotsiaalse õigluse saavutamisel

Õiguskantsler Allar Jõks tutvustas oma ettekandes õiguskantsleri rolli ning võimalusi puuetega inimeste probleemide lahendamisel. Jõks tõi näiteid tema menetlustest seoses riigi rahastatava rehabilitatsiooniteenuse kättesaadavuse, hooldajatoetuse maksmise ja määramise korra ning erivajadustega laste õigusega haridusele.
Ühtlasi julgustas õiguskantsler kodanikuühendusi tema poole pöörduma ja osundama ühiskonnas valitsevatele kitsaskohtadele.

Küsimusele, kuidas on võimalik võrdseid õigusi tagada, tõi Jõks välja 3 erinevat võrdse kohtlemise põhimõtte tahku: „ Esiteks on seadusandja selleks, et anda võrdsed võimalused kõikidele isikugruppidele ning diskrimineerimise eest kaitsmisel välja töötada diskrimineerimist keelustava normistiku. Pahatihti ei piisa ühetaolisest kohtlemisest ning selleks, et sisuliselt garanteerida inimeste võrdne kohtlemine, peab riik kasutusele võtma positiivsed erimeetmed, et tagada inimestele samaväärsed võimalused oma õiguste kasutamiseks. Teiseks peaksid riigi poolt rakendatavad meetmed avalduma soodustavate sätetena erivajadustega inimestele selleks, et töövõime, töötingimused, ühistransport, tervishoid, haridus oleks neile paremini kättesaadavad. Eestil on selles suhtes veel palju arenguruumi. Ning kolmandaks on puuetega inimeste õiguste võrdse kohtlemise mõõtme süstemaatiline arvestamine kõigis eluvaldkondades- ükskõik millise otsuse vastuvõtmisel arvestatakse erinevate vajadustega, võimetega. Seda on võimalik saavutada ainult läbi pideva analüüsi, dialoogi, kaasamise ja osaluse.”

Õiguskantsler tundis kahetsust, et Eestis on majanduse mahu kasvu näitaja demagoogiliselt kujundatud edu näitajaks: „Seni, kuni seda näitajat peetakse Eesti edu näitajaks, seni mitte midagi oluliselt paremaks ei lähe.

Samuti tundis Jõks muret selle üle, et Eesti on puuduliku demokraatiaga riik: „November 2006 avaldas ajakiri Economist demokraatia edetabeli riikide lõikes- Eesti oli 33 kohal. Põhjuseks toodi hindajate arvates välja asjaolu, et Eestis ei ole kodanikuühiskond tugevalt arenenud. Erinevaid kodanikeühendusi ei kaasata protsessidesse, ei kuulata nende arvamusi ära juhul, kui kaastakse. Erinevate huvigruppide mittekaasamise tõttu ei olegi Eesti demokraatial võimalik tugevamaks saada.”

Õiguskantsler tõi välja seadusandja ja –rakendaja väärtushinnangute olulisuse erinevate otsuste vastuvõtmisel ning erinevate võrdsete võimaluste loomisel: „Õiguskantslerina paneb mind kõige rohkem muretsema see, et Eesti riigis on soojust, sallivust, arusaamistahet ja –võimet suhteliselt vähe.” Küsimusele, kuidas jõuda ühiskonnani, mis hindaks ja kaitseks ka nõrgemaid ja haavatavamaid ühiskonnagruppe, vastas Jõks järgmiselt: ”Selleks on vaja kõigi eelpool mainitud väärtuste olemasolu ühiskonnas. Kas eestlaste väärtushinnangud võimaldavadki Eestis paremat riiki üles ehitada? Põhiseaduse järgi ei ole Eesti liberaalne riik, vaid sotsiaalne riik. Sotsiaalne riik tähendab kaasatust, sallivust, hoolivust- suur konflikt põhiseaduses sätestatud sotsiaalse riigi printsiibi ja eestlaste väärtushinnangute vahel. Kuidas neid hinnanguid muuta, on mul raske öelda.” Oma kõne lõppedes tsiteeris õiguskantsler Artur Alliksaart: „Just sallivus ja mõista tahtmine on see, mis annab vabadusele sisu ja suuruse.”

Microsofti Eesti esinduse toetustšeki üleandmine TPIK projekti „Puuetega inimeste arvutiõpe ja internetipunkt” jätkamiseks

Konverentsi raames andis Microsofti Eesti esinduse juht Rain Laane Tallinna Puuetega Inimeste Kojale üle tšeki 700 000 kroonile projekti “Puuetega inimeste arvutiõpe ja internetipunkt” jätkamiseks. Projekti raames koolitatakse enam kui sadat erivajadustega inimest arvutit kasutama ning võimaldatakse puuetega inimestele kasutada Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses asuvat arvutiklassi. Lisaks sellele pääsevad kümme noort praktikale erinevatesse tehnoloogiaettevõtetesse, mille seas on näiteks ANC toitlustuskonsultatsioonid, DEET Systems ja E- Haus.

“Ei ole mõtet tuua tööjõudu välismaalt, kui meil on olemas inimesed, keda saab koolitada,” ütles Rain Laane. “Töö arvutiga sobib puuetega inimestele väga hästi. Peale koolitust ja kogemuste omandamist praktika käigus saavad neist Eesti tehnoloogiafirmadele väärtuslikud töötajad. Sarnast, võrdsete võimaluste loomise eesmärki täidab ka meie projekt “Uus algus”, mille käigus erivajadustega noori arvutitega varustame.” Ka 2006. aastal toetas Microsoft Eesti Tallinna Puuetega Inimeste Koda rahalise annetusega. Toona oli annetuse summa üle 500 000 krooni.


TPIK tegevjuht Tauno Asuja ning endised tegevjuhid Kerti Kollom- Seidelberg ning Pirjo Vaarmaa lahti lõikamas sünnipäevatorti. Foto: Aron Urb


TPIK juhatuse esinaine Tiiu Hermat vastu võtmas Microsoft Eesti esinduse juhilt Rain Laanelt toetustshekki. Foto: Aron Urb